• OMX Baltic−0,3%317,78
  • OMX Riga0,18%1 015,76
  • OMX Tallinn−0,15%2 253,02
  • OMX Vilnius−0,02%1 502,33
  • S&P 500−1,92%7 416,59
  • DOW 30−1,41%51 608,17
  • Nasdaq −2,49%24 509,76
  • FTSE 100−0,19%10 881,55
  • Nikkei 225−1,34%58 860,43
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,3%317,78
  • OMX Riga0,18%1 015,76
  • OMX Tallinn−0,15%2 253,02
  • OMX Vilnius−0,02%1 502,33
  • S&P 500−1,92%7 416,59
  • DOW 30−1,41%51 608,17
  • Nasdaq −2,49%24 509,76
  • FTSE 100−0,19%10 881,55
  • Nikkei 225−1,34%58 860,43
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
USA 10aastase võlakirja tootluse tõus 4–5% tasemele, mida arvas USA ­Föderaalreservi endine juht Alan Greenspan, võiks negatiivselt mõjuda pea kõigile varahindadele, kirjutab Kawe Kapitali partner Kristjan Hänni.
Kristjan Hänni
  • Kristjan Hänni
  • Foto: Andres Haabu
Juba 30 aastat on arenenud riikide pikaajalised riigivõla intressimäärad langustrendis. Trendimuutuse prognoosijad on saanud eelkõige USAs innustust viimase kolme kuuga toimunud hinnakorrektsioonist. 
Usk keskpankadesse
Intresse on alanemise suunas mõjutanud langevad inflatsiooniootused ja reaaltootlus. Inflatsioon on püsinud madalal ja sellest tulenevalt on kasvanud veendumus, et keskpangad kontrollivad seda ka tulevikus. Volatiilsus ja riskipreemia võlakirjade hindades on langenud. Lisaks võib välja tuua asjaolud, mis seda trendi on toetanud: vananeva rahvastiku portfelliotsused, rahvusvahelised kapitalivood, regulatiivne surve ja keskpangad, kes on kvantitatiivse lõdvendamisega (QE) intresse alla surunud.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele