USA intressimääradel nina üles

Hiljutine naftahinna langus kahandas osa keskpankade reservimahte, USA Föderaalresev on QEst taandunud ja mitu muud tegurit on Donald Trumpi valimisega presidendiks võimalikus muutumises.

USAs loodetakse pangandusregulatsiooni lõdvendamist – positiivne sektori kasumlikkusele ja riskantsematele varadele, pisut ehk negatiivne vähemriskantsele võlale. Kasvav võlatase, taristuinvesteeringud, protektsionism ja tööjõu sissevoolu piirangud on pigem inflatsiooniliselt mõjuvad valimiskampaania lubadused. Vabariiklaste ülekaal kongressis tähendas seda, et demokraadist Barack Obamal polnudki erilist võimalust fiskaalmeetmetega majandust elavdada.

Kuigi Trump on ebamugav president ka paljudele vabariiklastele, pole enam põhjust temalt tulevaid mõistlikumaid ideid parteipoliitilistest kaalutlustest blokeerida. Toorainete alates esimesest kvartalist pöördunud trend toetab samuti aastainflatsiooni kiirenemist.

Trump peab rahunema

2013. aasta taper tantrum ehk QE lõpetamise hirmud tõstsid USA 10aastaste võlakirjade intresse 135 baaspunkti 3% tasemeni, nüüd esialgu sellest protsentuaalselt väiksemgi 100 baaspunkti 2,36%-le. „Ootame ja vaatame“ lähenemise huvilangus USA riigivõlakirjade oksjonitel pärast Trumpi valimist võib olla üsna tõhus, et tuletada uuele presidendile meelde: USA võlakirjade ostjaid kaubandussõjaga ähvardada pole mõistlik. Rahunev Trump ja tõusvad toormehinnad tähendaks tõenäoliselt mõne aja pärast endise huvi taastumist.

Pärast toimunud korrektsiooni ootan pigem võlakirjaturu rahunemist. Kui Trumpi valimislubadustest osagi realiseerub, võime 2017. aastal siiski näha veel kõrgemaid USA intressimäärasid (10aastastel võlakirjadel 2,5–3%).

Sellest veelgi kõrgemaks võiks intressid kergitada näiteks poliitikute otsene sekkumine keskpankade tegevusesse.