2. august 2017
Jaga lugu:

Statistikaamet ei kogu andmeid endale

Tõnu Kollo  

On asjatu lootus, et ilma statistikaametita pääseksid ettevõtjad tülikast aruandlusest, kirjutavad TÜ emeriitprofessor, statistikaameti peametoodik Ene-Margit Tiit ja TÜ professor, statistikanõukogu esimees Tõnu Kollo (pildil).

Forbesi andmetel oli 2016. aastal kõige nõutum elukutse andmeanalüütik. Selle kümnendi võtmesõnad on andmed ja nende kasutamine analüüsimiseks ja prognoosimiseks. Nii nagu hunnik kive ja virn palke ei moodusta maja, nii ei teki andmetest iseenesest juhtimiseks ja prognoosimiseks vajalikku infot. Kividest ja palkidest saab maja tänu projekteerijatele ja ehitajatele, andmetest tekib vajalik info tänu andmeanalüütikute-statistikute tööle.

 

Suurt pilti on vaja

Et näha ühiskonda, keskkonda ja majandust tervikuna, suure pildina, tabada perspektiivseid arengusuundi ja hoiduda võimalikest ohtudest, on tarvis osata eri allikatest kogutud andmed rääkima panna, nende sisu tõlgendada. Suure pildi loomiseks ei piisa ühest allikast, nt maksuametist saadud andmetest, tarvis on rahvastikuandmeid rahvastikuregistrist, keskkonnaandmeid, terviseandmeid, hariduseandmeid ja muudki – ning lisaks sellele mahukat arsenali statistika ja andmeanalüüsi meetoditest ja mudelitest.

IT-lahendused on andmeanalüütikule tema töös suureks abiks, aga ükski arvutiprogramm ei suuda ette näha ja tõlgendada tänapäeva ühiskonna arenguid, mis võivad mõnikord üsna ootamatu suuna võtta.

Ekslik oleks arvata, et statistikaamet tegeleb ainult või peamiselt andmete kogumisega. Pelgalt enda jaoks ei kogu statistikaamet mitte mingisuguseid andmeid. On asjatu lootus, et  ilma statistikaametita pääseksid ettevõtjad tülikast aruandlusest. Kuni Eesti on arenenud ja demokraatlik riik, eeldatakse kogu majandustegevuse läbipaistvust, mis tähendabki korrektset aruandlust (millele ka meedia soovi korral ligi pääseb). Pole põhimõtteliselt vahet, kas andmed esitatakse statistikaametile, maksu- ja tolliametile või ministeeriumidele. Juba praegu hõivab statistikaamet oma andmed väga suures ulatuses administratiivallikatest (äriregister, maksuamet jt), jätkates uute allikate kasutuselevõttu.

IT ei tee inimeste eest järeldusi

Statistikaameti töö kõige olulisem osa on eri ametkondadest ja registritest saadud andmete analüüsimine ja neist järelduste tegemine. Selleks on statistikaametis kvalifitseeritud, veidi alla kolmesaja liikmega meeskond, lisaks veel mõnikümmend küsitlejat-andmekogujat. Siiski ei analüüsita andmeid ainult statistikaametis, seda teevad ka kohaliku elu juhid, analüütikud ettevõtetes ja ministeeriumides. Nende tegevuse aluseks on statistikaameti avalikust andmebaasist saadavad kontrollitud ja korrastatud andmed, mis võimaldavad neile avaramat vaadet kui üksnes oma ametkonna andmed. Suure osa statistikaameti töötajate tegevusest hõlmab analüüsi tulemusena saadud andmete avaldamine, st esitamine usaldusväärsel ja hästi kasutataval kujul kõigile huvilistele (kelle arv ulatub tuhandetesse ja järjepidevalt kasvab).

Ettepanek sulgeda statistikaamet meenutab paarikümne aasta tagust ettepanekut lõpetada matemaatikaalane tegevus, sest arvutid suudavad ju inimeste asemel kõike rehkendada. Elu on aga näidanud, et vajadus matemaatika ja matemaatikute järele on sellest ajast mitu korda kasvanud, eelkõige just seoses IT arenguga, tänu millele on IT-tegevus kujunenud Eesti märgiks ja edulooks. Tähtis on ka see, et statistikaameti korrektne tegevus on üks neid alustalasid, millele tugineb Eesti hea maine Euroopa Liidus.

Autor: Ene-Margit Tiit ja Tõnu Kollo

Jaga lugu:
Hetkel kuum