Madis Müür • 26. aprill 2018
Jaga lugu:

Eestit ähvardab jõukus ja rahvastiku juurdekasv

Madis Müür
Madis Müür  Foto: Raul Mee

Eestis ei ole olukord sugugi nii halb, kui ÜRO prognoosidest välja paistab, tegelikult läheb elu siin järjest paremaks ja võib sarnaste arengute jätkudes Euroopa keskmisest ettegi minna, kirjutab investor Madis Müür rahaasjad.ee-s.

Bloomberg kirjutas ÜRO prognoosidest, kuidas Baltikumi ähvardab elanikkonna krahh, kusjuures Eesti puhul on oodata rahvaarvu langemist 13% võrra 2050. aastaks ja 32% võrra 2100. aastaks. Meedias on see saamas juba olulist vastukaja. Sellised järeldused on tehtud kas vana info pealt või pole muid trende arvesse võetud.

Seis pole sugugi nii hull, hoopis vastupidi. Eestil läheb vägagi hästi, väga tubli areng on olnud ja edaspidi läheb veelgi paremini.

Rahvaarv on reaalsuses hoopis alates 2015. aastast kasvanud. Tol aastal kasvas statistikaameti andmetel rohkem kui 2500 inimese võrra ja lõppenud aastal ligi 3000 inimese võrra, kusjuures eelmine aasta ületas sisserännanute arv ligi 5000 inimese võrra väljarännet.

Palgad kasvavad

Selgelt on näha trendi murdumist ja muutust. Lisaks on Eesti keskmine palk kasvanud väga jõudsalt, alates 2011. aastast keskmiselt ligi 6%.

Viimasel ajal on ka selleks ja järgmiseks aastaks järjest tõstetud majanduskasvu prognoose ja viimase ennustuse järgi peaks selle aasta keskmine palk jääma juba 1307 euro ja järgmisel aastal 1381 euro juurde. Põhiliselt on välja rännatud just majanduslikel põhjustel ja praeguse jõulise palgakasvuga see väheneb oluliselt.

Kasv on olnud küllaltki ühtlane, maakonniti on viimastel aastatel palgakasv küllaltki sarnases 15-30% tempos, ainult Hiiumaal on langenud, aga erinevused muidugi jäävad. Tallinnas saadakse Eesti keskmisest umbes 12-13% rohkem palka, Tartumaal keskmise kanti ja ülejäänud maakondades 15-30% vähem.

Selle pealt võib ennustada, et Tallinnas ületab keskmine palk 1500 eurot juba selle aasta lõpul või hiljemalt järgmisel aastal. Enda tutvusringkonna pealt ja teistega palkadest arutades on näha, et kes enda karjääri nimel 3-5 aastat erasektoris töö kõrvalt oskuseid arendanud on, neil pole praegugi probleemi Tallinnas ja Tartus tihti 2000 eurot või rohkem teenida.

Pole nagu olulist põhjust enam sissetuleku tõttu välismaale minna ja rändesaldo on juba varasemaltki positiivseks pöördunud ka madalama palga juures. Pigem võib oodata isegi suuremat tagasirännet, kuna siin tasuvaid töökohti on järjest rohkem, oleks ainult töö tegijaid. Ka veidi kaugemas tulevikus 2020-2022 peaks majanduskasv jääma sarnaseks 2019. aasta omale ehk võiks ka oodata olulist jõukuse kasvu jätkumist, kui olulist majandussurutist ei tule.

Majanduskasvuga oleme juba vanadest Euroopa riikidest läinud Kreekast ja Portugalist mööda, idabloki riikidest ainult Sloveenia ja Tšehhi on meist ees, enamusele oleme ilusti kandu näitamas.

Start-up'id rallivad

Boonusträkina ka üks must hobune, mis võib meil mõne aasta pärast majandusarengut oluliselt vedama hakata: meie tehnoloogiasektor ja start-up'id.

Enne kui naerupahvakuga kohvi kurku tõmbate või näiteks lämbumisohtu satute – mis need klišeed ongi, start-up'id on väga riskantne valdkond ja teiste raha põletades nooruse pikendamine, täitsa loomulik esmane reaktsioon –, siis kõigepealt mõned faktid. Eestis on üle 500 iduettevõtte ja osaliselt ka tänu edukale start-up viisa programmile tekib neid järjest juurde. Eesti on elanike arvu kohta ühe suurima idufirmade arvuga riike Iisraeli ja Singapuri kõrval. Riskid ühe ettevõtte kohta on kindlasti suured, aga kogu sektori juba üle 500 ettevõtte puhul riskid hajuvad oluliselt ja tuleb mängu statistika.

Eelmisel aastal tegid meie idude Eesti üksused kokku 270 miljonit eurot käivet ja selles pole paljude välismaal teenitud tulusid sees. Näiteks TransferWise’il oli viimane teadaolev aastakäive 67 miljonit naela.

Võib arvestada, et tegu on praeguseks juba ligi 400miljoni eurose aastakäibega sektoriga. Eesti idudestöötas aasta lõpu seisuga ligi 4300 inimest, kellest umbes 3500 Eestis, ja lõppenud aastal maksti riiklikke makse 37 miljonit eurot ja investoritelt kaasati 270 miljoni euro ulatuses rahastust, millest arvestatav osa läheb Eestis töötajate palkamiseks.

Ja kindlasti ei maksa ära unustada, et Eestist või Eestiga oluliselt seotult on juba arenenud kolm üle miljardi dollari väärtusega tehnoloogiaettevõtet: Skype, Playtech ja TransferWise ning praeguseks on Taxify juba Ekspressi andmetel küllaltki lähedal.

Midagi nagu juba on, aga Eesti majanduse kontekstis pole veel tegu millegi väga suurega, võrdluseks börsiettevõtetest Kaubamaja ja Tallink teevad üksinda ka mõlemad rohkem käivet. Tulevikku prognoosida püüdes huvitavad meid trendid ja need on start-up'idel vägagi toetavad: makstud tööjõumaksud on kasvanud 30-35% viimasel kahel aastal ja seega ka töötajate arv on kasvanud sarnases tempos, kuivõrd tihti asutajad endile palka ei maksa või ei tööta traditsioonilise töölepingu alusel. Lähiaastatel on oodata juurde tuhandeid hästi tasustatud töökohti Eesti tehnoloogiasektoris.

Käivete kohta kahjuks on statistikat kogutud ainult viimase aasta jooksul, aga juba start-up'i definitsioon ütleb, et skaleeritava ärimudelina kasvab käive töötajate arvu kasvust oluliselt kiiremini.

Arenguruumi on

Üksiknäited ilmestavad seda vägagi hästi: Taxify käive oli 2016. aastal 2,8 miljonit eurot, möödunud aastal ligi 14,5 miljonit ja sel aastal tundub tulevat juba üle 50 miljoni.

Sarnaselt võimas kasv on ka Cleveronil, 2016. aasta käive 3,5 miljonit kasvas 11,5 juurde ja selle aasta ligi 30 miljonit eurot tootmisvõimsus on juba välja müüdud, plaanitakse teist vahetust tööle panna ja uus tehas on enne aasta lõppu valmimas.

Väiksematest näiteks Click and Grow on kasvanud 2,4 miljonilt 3,55 miljoni euro juurde ja esimeses kvartalis tehti juba 3,8 miljonit käivet, ning Ampler Bikes on kasvatamas 2016. aasta 314 000 euro juurest selle aasta 3 miljoni juurde.

Kuivõrd osad suuremad võivad aeglasemalt kasvada ja valdkonnas esineb ka palju pankrotte, siis võiks arvestada konservatiivse 50% aastakasvuga käibe puhul. Sellise tempoga kasvaks Eesti start-up'i sektori käive nelja aastaga 5 korda (!) ligi paari miljardi juurde ja see oleks üle 90% ulatuses puhas kõrge lisandväärtusega eksport.

USA põhiline tehnoloogia arenduse piirkond Silicon Valley on tuntud juba valuliselt kõrgete palkade, hindade ja kinnisvarahindade poolest, seal on 100 000dollarise aastapalgaga keeruline hakkama saada, mõned säästavad eluaseme sissemaksuks, elades tööandja territooriumil puhkuseautos, ja keskmine pereelamu maksab seal 1,2 miljonit dollarit.

Tallinnal ja Tartul on igati realistlik väiksemal skaalal Ränioruga sarnane areng läbi teha, tugev vundament on olemas ja kasv vägagi kiire. Praegusest mõnevõrra aeglasema kasvutrendi jätkudes võiks realistliku stsenaariumi korral olla Eesti tehnoloogiasektori käive 10 aasta pärast 5-10 miljardit dollarit ja optimistlikemate korral ka sellest kõrgem.

Valime USA ja Austraalia tee

Aastate jooksul on ka start-up'id panustanud sadade kõrgelt kvalifitseeritud töötajate siia meelitamisega ja meie idudega liitub juba tipptegijaid sellistest suurettevõtetest nagu Google ja Linkedin. Polegi mõtet minna Lääne-Euroopa teed, meelitades siia olematu kvalifikatsiooniga migrante, läheme parem USA ja Austraalia teed talente kutsudes ja aitame sõjale jalgu jäänud inimesi pigem nendele sarnase kultuuritaustaga maades, kus see on oluliselt lihtsam ja ka odavam.

Eesti seis ei ole sugugi nii kehv, kui ÜRO prognoos seda välja näidata laseb. Jõukus järjest kasvab, palgad on järjest kõrgemad, järjest vähem on põhjust välja kolida ja rohkem tagasi tulla. Majanduslik kindlustunne on järjest kasvamas ja peredel on järjest kergem ka järelkasvu planeerida ja nende eest hoolt kanda.

Elu pole siin kunagi nii hea olnud, kui praegu, läheb järjest paremaks ja võib sarnaste arengute jätkudes ka Euroopa keskmisest ettegi minna, umbes kümne aasta pikkuses perspektiivis.

Rohkem optimismi, ehitame Eesti koos üles Euroopa üheks jõukamaks ühiskonnaks, ja seda beibedest, purjetajatest ja moraalijutlustajatest koosneva valitsuse kiuste!

Allikas: rahaasjad.ee

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt