Keskkonnamaksud ei täida oma eesmärki

Eestis on viimaste aastate jooksul kasvanud nii maavarade tarbimine, energiamahukus kui ka sõiduautode arv, sealhulgas autode kasutamise osakaal. Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega oleme paljude näitajate osas „negatiivses tipus“.

Näiteks on Eestis ostetavad uued autod endiselt Euroopa kõige ebaökonoomsemate seas, mistõttu transpordi energiatarbimine ning kasvuhoonegaaside heide on suurenenud. Paljude maavarade puhul puuduvad Eestil pikaajalised plaanid ja uuringud, kuid mitme maavara puhul, nagu näiteks liiv, dolomiit ja kruus, on teada kaevandamise suurenemine. Positiivne trend on taastuvenergia osakaalu oluline kasv, kuid põlevkivielektril on endiselt väga suur roll.

Ökomaksureformi eesmärk pole olnud lihtsalt keskkonnamakse suurendada, vaid suunata maksukoormus keskkonnavaenulikele tegevustele, saades selle arvel näiteks tööjõumakse vähendada. Plaan oli, et inimestel jääb rohkem raha kätte ja valikuid saab teha vastavalt uuele maksusüsteemile – keskkonnavaenulikumad valikud on kallimad ja keskkonnasõbralikumad soodsamad.