Aimar Ventsel: naiivne ökoaktivism kui habemega nali

Mäletan, et kaugel nõukogude ajal sattusin ma Soome televisioonist nägema inglise filmi, kus üks noor tüdruk avastas looduskaitse. Ta käis ringi, jagas lendlehti, korraldas üheinimesepikette ning lõpuks tutvus vanema naisega, kes oli palju pühendunum ökoaktivist. Koos viisid nad ellu juba palju konkreetsemaid aktsioone, näiteks tungisid kanafarmi ja avasid seal lindude puure, et kanu vabadusse lasta. Muidugi tekkis õudne möll, kohale tuli politsei ja asi jõudis kooli, vanemad kutsuti direktori juurde ning neile loeti epistlit. Ma ei mäleta sellest filmist suurt midagi, kõige vähem nime, ent nägin ma seda millalgi hilistel 1970ndatel või varastel 1980ndatel, kui meil oli kodus veel mustvalge televiisor.