Valitsuse eelarveprojekti aluseks olevad prognoosid on ebarealistlikud, kirjutab ettevõtja, erakonna Parempoolsed aseesimees Kristjan Vanaselja.

- Kristjan Vanaselja. Foto: Liis Treimann
Eelmisel nädalal valitsuse välja käidud 2023. aasta riigieelarve on koostatud, tuginedes suuresti rahandusministeeriumi majandusprognoosidele. Kõrvutades neid aga tegeliku olukorraga ning ka näiteks Eesti Panga samasisuliste prognoosidega, leiame sealt palju vasturääkivusi, mis seavad paratamatult eelarve koostamise põhimõtted suure kahtluse alla.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Valitsus kuulutas välja rahvusvahelise võlakirjaemissiooni, mille lunastamistähtaeg on kümme aastat. Võlakirjade maht ja intressimäär selgub emissiooni läbiviimise hetkel ning sõltub nii turuintressidest kui ka investorite nõudlusest.
Neljapäeval valitsuses heaks kiidetud 2023. aasta riigieelarve eelnõu kulud kasvavad tänavusega võrreldes 18 protsenti, 16,8 miljardi euroni ja tulud 16 protsenti, 15,6 miljardi euroni. Eelarve on 1,2 miljardi euroga ehk 3,9 protsendiga SKPst miinuses.
Prognoosi järgi suureneb valitsussektori nominaalne puudujääk 2023. aastal käesoleva aastaga võrreldes ligikaudu poole miljardi euro võrra ning kasvab lähima nelja aasta peale kokku 2,9 miljardi euro võrra.
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eesti inkassoturu liider Julianus Inkasso tähistas 20. märtsil oma 30. sünnipäeva. Sakala 3 Teatrimajas toimunud pidulikul vastuvõtul meenutati olnut, nauditi VAT Teatri lavastust „Peaaegu võrdsed“ ning õhtu lõpetas meeleolukas disko. 30 aastat edukat tegutsemist annab põhjuse vaadata tagasi nii saavutustele kui ka väljakutsetele, mis on kujundanud Julianus Inkasso arengut läbi ajaloo ja tõstnud selle Baltikumi juhtivaks inkassofirmaks.