Merle Ojasoo: ESG on õieti vana hea ärieetika

Muutuste ja ebakindluse perioodid pakuvad ainulaadset võimalust edumaa ja konkurentsieelise saavutamiseks, kuid selleks tuleb tegutseda ennetavalt. See kehtib ka ESG-aruandluse kohta, kirjutab SEB korporatiivklientide jätkusuutlikkuse nõustamisjuht Jelena Torim.

Eestis peaks kestlikkusaruandluse puhul küsima mitte, kuidas vähem teha, vaid kuidas teha paremini. Niisugune aruandlus näitab kätte raiskamise kohad ja aitab muuta äri tulevikukindlaks, kirjutab PwC Eesti ESG vanemkonsultant Toomas Toodu.

ESG pole surnud. Me lihtsalt räägime sellest vales järjekorras ja vale nimega, kirjutab puhastusteenuse ettevõtte SOL Baltics tegevjuht Rinel Pius.

Praktikale peale vaadates pole ime, et kolmetäheline lühend ESG tekitab ettevõtjates negatiivseid tundeid. Suuname fookuse taas innovatsioonile, kestlikule kasumlikule tehnoloogiale ja äriarendusele – sellele, mis vähemalt algselt pidi olema ka ESG aruandluse eesmärk, kirjutab kestliku innovatsiooni strateeg Anu Ruul.

Autode tellimine Euroopast on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Põhjuseid on mitmeid: ostukäitumine on liikunud alates Covid-19 pandeemiast veebi, autot ei pea kohapeal otsimas käima, suurem mudelite ja varustusevalik ning nõudlus-pakkumus suhtest tulenevalt parem hinnatase. Ka Eesti maksukeskkond (CO₂-põhine automaks) suunab ostuotsuseid teadlikumaks – pelgalt ostuhinnast enam ei piisa, vaid vaadata tuleb kogukulu (TCO).