Põhjusi on siin kindlasti mitu, märkimist väärib Eesti riigi ja ettevõtete suhteliselt hea olukord muu Euroopaga võrreldes, suhteliselt suured kärped majanduskriisi algusaegadel, aga kindlasti ka Eesti tööjõu vähesus ning range migratsioonipoliitika.

Eesti tööjõuturu olukorda iseloomustab see, et vähegi kiirema arengu ja majanduskasvu olukorras saab meil adekvaatne tööjõud turul lihtsalt otsa. Töötuse number võib sealjuures endiselt suhteliselt suureks jääda, aga häid ja vajalike oskustega inimesi ei ole kuskilt võtta. See on paratamatus, millega peavad silmitsi seisma esmalt tööjõumahukad ettevõtted, aga reljeefselt joonistub see majanduse tsüklites välja ka näiteks professionaalseid teenuseid pakkuvates ettevõtetes. Kiirema kasvu puhul tuleb meil puudu nii sini- kui ka valgekraedest.

Tahtmata kütta kirgi võõrtööjõu sissetoomise teemal, peame paratamatult selle üle arutlema. Kui jääme muu maailma jaoks tegema suhteliselt lihtsat tööd, siis on vaja juurde „masse“, millega tööjõuhind konkurentsivõimelisena hoida, kui aga tahame haugata suurema tüki n-ö intelligentsest tööst, siis peame looma soodsamad tingimused ajude sissevoolule.

Teisalt ei peaks tööjõukulude kasvu ka liiga valuliselt võtma. Tegime kärped jõuliselt ja kiirelt ning nüüd, kus Eesti majandusel võrrelduna muu Euroopaga suhteliselt hästi läheb, on vaja hoida töötajaid motiveerituna ning proovida võtta konkurentriikidelt nii palju turupositsioone kui võimalik. Ning kui ettevõtjatele tundub, et on ruumi töötajatele rohkem palka maksta, siis tuleb seda teha. PwC  uuringust selgub, et enamik meie kliente plaanib algaval aastal tööjõudu juurde palgata ning seda hoolimata faktist, et enamik arvab Euroopa majandust pigem stagnatsiooni jäävat. Seega plaanivad Eesti ettevõtjad selgelt turgu juurde võita ning see on positiivne uudis kogu majandusele.

Kuigi tööjõukulude kokkuhoid on pea iga ettevõtte juhi ja finantsjuhi jaoks oluline eesmärk ning keegi ei taha selle näitaja kasvuga edetabelites kõrgetele kohtadele jõuda, siis tundub, et seekord edestab statistika pigem positiivset sõnumit. Eesti riik ja ettevõtted on tõestanud oma kiiret kohanemis- ning head konkurentsivõimet, mistõttu vajame edu realiseerimiseks rohkem ja paremat tööjõudu, mis realiseerub korraks kiiremas kulude kasvus, aga loodetavasti annab pikemaajalises perspektiivis tulemuseks Eesti ettevõtete tugevnemise ning suurema lisandväärtuse.