Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ÄP: õlu kallimaks!

    Õlle- ja viinatootjate vaidlus, millesse kuulub nii emotsionaalsete argumentide kui ka numbriliste näitajatega manipuleerimine, on sumbunud demagoogia umbsohu. Äripäeval on ettepanek kehtestada senist ebavõrdsust leevendavad reeglid, mis võtavad samas arvesse toote eripära.

    Suurendame õlleaktsiisi nii, et aktsiiside vahe oleks väiksem kui praegune 2,6 korda. Jah, see tähendab, et õlu läheb kallimaks. Kui võtta eeskujuks soomlaste suhe 1,5, siis oleks arvutus järgmine: kui tõsta õlle aktsiisi praeguselt 6 eurolt 10,43 euroni (etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris) ehk tasemeni, et viinaga oleks vahe poolteisekordne, muutuks 5% pooleliitrine õllepudel kallimaks 11 eurosenti, lisaks käibemaks. Kui soomlastega sarnane 1,5-kordne vahe tundub liiga äkiline muutus, võime esialgu teha näiteks 2. Mis aga siinkohal peamine: õlu ei lähe kohutavalt palju kallimaks. Ent kui tõsta õlleaktsiis viina omaga võrdseks, hakkaks praegune 0,89 senti maksev õllepudel A. le Coqi juhi Tarmo Noobi arvestuse kohaselt poes maksma 1.28 (käibemaks juba arvesse võetud).
    Praegu on otsustatud, et 2014, 2015 ja 2016 tõuseb aktsiis kõigi alkoholiliikide aktsiis võrdselt 5%. Sellega on diskussioon kolmeks aastaks päevakorrast maha võetud, mis ei ole hea otsus. Soomlased näiteks tõstsid kange alkoholi aktsiisi mullu 5% ning õllel ja kääritatud alkoholil 10%, et vahet vähendada. Selline eeskuju sobiks ka meile.
    Andmeid on mitmesuguseid, kuid nii või teisiti on Eesti maailmas alkoholitarbimise kas päris tipus või täitsa selle lähedal. Economisti taskuteatmik „Pocket World in Figures 2013“ ütleb, et Eestis müüakse elaniku kohta rohkem alkoholi kui üheski teises riigis: 118,4 liitrit aastas.  Aastas tarbitava absoluutse alkoholi kohta on käibel erinevad näitajad: WHO andmetel 13,7, sotsiaalministeeriumi kodulehe andmed ütlevad üle 12. Lühidalt: eestlaste alkoholitarbimine on enesehävituslik.
    Tähelepanuväärne on siinkohal, et 7 mln liitrit absoluutalkoholi müüdi 2011 kange alkoholina, 11, 4 mln liitrit aga õlle, muu lahja alkoholi ja veini kujul. See tähendab, et lahjematest jookidest kättesaadav alkoholikogus on oluliselt suurem kui viina ja muu kange alkoholi kujul manustatav. Tervisekaitsjad teavad, et alkoholism algab lahjematest markidest, mille tarbimise kaudu jõutakse kangemateni. Samuti seda, et noored eelistavad lahjemaid jooke. Kuna aktsiisi mõte on tarbimiseelistusi suunata elanikkonna tervise huvides, siis tuleb muudatust kavandades seda teadmist arvesse võtta. Just selle pärast on soomlased lahja ja kange alkoholi aktsiisi vahe nii väikeseks teinud.
    Pole mõtet seletama hakata, et kui õlu läheb kallimaks, siis hakatakse automaatselt rohkem viina jooma. Selle väite ekspluateerijad teavad ka ise, et see pole tõsi.  Ka õlle- ja veinikultuurile rõhumine pole enamat kui ehe demagoogia. Küll aga saab ratsionaalseks argumendiks pidada seda, et õlletootmine on viinatootmisest oluliselt töömahukam. Ja just selle pärast ei teegi me ettepanekut aktsiiside vahe üldse ära kaotada ja maksustada absoluutalkohol võrdselt nii lahjas kui ka kanges alkoholis, vaid peame õiglasemaks praegust liiga suurt vahet vähendada õlleaktsiisi suurendamise arvel.
    Missuguseks muudatus täpselt kujuneb, see on juba rahandusministeeriumi otsustada. Hea oleks, kui seda otsust kujundada aitav lobitöö jätaks demagoogia, sh numbritega trikitamise ja emotsionaalsed mõjutusvahendid kõrvale.
     
     
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.