• OMX Baltic−0,08%302,85
  • OMX Riga0,05%869,91
  • OMX Tallinn−0,29%1 989,15
  • OMX Vilnius0,16%1 197,64
  • S&P 500−0,07%5 659,91
  • DOW 30−0,29%41 249,38
  • Nasdaq 0,00%17 928,92
  • FTSE 1000,27%8 554,8
  • Nikkei 2251,56%37 503,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%92,8
  • OMX Baltic−0,08%302,85
  • OMX Riga0,05%869,91
  • OMX Tallinn−0,29%1 989,15
  • OMX Vilnius0,16%1 197,64
  • S&P 500−0,07%5 659,91
  • DOW 30−0,29%41 249,38
  • Nasdaq 0,00%17 928,92
  • FTSE 1000,27%8 554,8
  • Nikkei 2251,56%37 503,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%92,8
  • 13.08.13, 07:48
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

EstLinkide kasu on ilmne

Juunis oli 74% tundidest ühendusvõimsust Eesti ja Soome vahel puudu. Eriti kuu lõpus tekkisid seetõttu elektribörsi NPS Eesti ja Soome hindade vahele suured käärid. Huvi pärast sai näppudel tehtud arvutusega analüüsitud, milline oleks olukord olnud, kui poleks üldse Eesti-Soome ühendusi või kui oleks käigus juba mõlemad EstLinki kaablid, kirjutab Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi oma blogis.
NPS Eesti piirkonnast osteti juunis elektrit 26,8 miljoni euro väärtuses. Adekvaatne võiks olla eeldus, et kui meil poleks üldse ühendust Soomega, olnuks hind Eestis kõigil tundidel vähemalt kümnendiku kõrgem, kui see oli n-ö pudelikaela ajal. Siis pidanuks tarbijad juunis kokku maksma elektri eest Eesti hinnapiirkonnas ca 31 miljonit eurot. Ilmselt olnuks kogukulu isegi märksa kõrgem, arvestades Balti riikide väikest elektrijaamade arvu ja suuri erinevusi muutuvkuludes.
Teine arvutus. Kui aga oleks toiminud juba ka EstLink2, mille planeeritud ülekandevõimsus on 650 MW? Taolises olukorras Eleringi hinnangul Soome ja Eesti vahel enamikul tundidest pudelikaela ei ole ja kahe turu mahtude erinevust arvestades oleks meil Eestis sisuliselt Soome hind. Sel juhul oleks tulnud tarbijatel juunis maksta börsilt ostetud elektri eest kokku ca 19 miljonit eurot.
Arvestame, et kaablite eluiga on eeldatavalt umbes 40 aastat. Ainuüksi see sõrmedel arvutus võiks panna mõtlema, et kas põhivõrgu tasu tõus EstLinkide ehitamiseks on kulu, mille vastu tasub võidelda, või investeering tulevastesse madalamatesse elektrienergia hindadesse?
Autor: Taavi Veskimägi, Peep Talimaa

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele