• OMX Baltic−0,08%302,85
  • OMX Riga0,05%869,91
  • OMX Tallinn−0,29%1 989,15
  • OMX Vilnius0,16%1 197,64
  • S&P 500−0,07%5 659,91
  • DOW 30−0,29%41 249,38
  • Nasdaq 0,00%17 928,92
  • FTSE 1000,27%8 554,8
  • Nikkei 2251,56%37 503,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%92,8
  • OMX Baltic−0,08%302,85
  • OMX Riga0,05%869,91
  • OMX Tallinn−0,29%1 989,15
  • OMX Vilnius0,16%1 197,64
  • S&P 500−0,07%5 659,91
  • DOW 30−0,29%41 249,38
  • Nasdaq 0,00%17 928,92
  • FTSE 1000,27%8 554,8
  • Nikkei 2251,56%37 503,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%92,8
  • 27.11.13, 15:06
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Elering ja Fingrid saavad Estlink 1 omanikeks

Täna sõlmiti esimese Eesti-Soome merekaabli Estlink 1 müügileping, millega saavad ülekandekaabli omanikeks Eesti ja Soome põhivõrguettevõtted. Müügitehingu maksumus on 77,6 miljonit eurot.
Seni rentisid elektrisüsteemioperaatorid merekaablit selle omanikfirmalt Nordic Energy Link, mille omanikeks on Eesti Energia 39,9 protsendiga, Latvenergo 25, Lietuvos Energijos Gamyba 25 ja Finestlink 10,1 protsendiga.
Ostu-müügitehingu jõustumiseks peab selle heaks kiitma Eesti konkurentsiamet, misjärel saavad ühenduse varade omanikeks võrdsetes osades Fingrid ja Elering. Varade väärtuse määramisel oli aluseks EstLink 1 amortiseeritud ehitusmaksumus.
Eleringi juhi Taavi Veskimägi sõnul on EstLink 1 ost neile viimaseks sammuks ülekandevõrgu varade lõplikul omandamisel Eesti Energialt. EstLinki kaabliprojektid on saanud teoks tänu avatud ning läbipaistvatele reeglitele tugineva usaldusväärse elektrituru olemasolule Eestis, kinnitas ta.
"Turg on toonud ühendused Soomega, mitte vastupidi, nagu tihti ekslikult arvatakse. EstLink 1 ja 2 loovad eeldused suurema valikuvabaduse tekkeks elektritarbijatele ja tootjatele paremad võimalused tootmisvõimsuste ärakasutamiseks," märkis Veskimägi Eleringi pressiteates.
Estlinki müük põhivõrguettevõtetele hiljemalt 2013. aasta lõpuks oli kavas juba investeeringuotsuse tegemisel, vajadus selleks tuleneb Euroopa Liidu regulatsioonist riikidevahelise energiakaubanduse kohta. Estlink 1 rajamiseks elektritootjate poolt saadi regulatsioonis sätestatule tähtajaline erand, mis kehtib selle aasta lõpuni.
Eesti Energia juhi Sandor Liive sõnul andsid Eesti Energia, Latvenergo, Lietuvos Energijos Gamyba, Pohjolan Voima ja Helsingin Energia merekaabli elektribörsi kasutusse juba 2010. aastal.
"Meil on hea meel, et saime olla Eesti ja piirkondliku elektrituru arengu jaoks fundamentaalse tähtsusega ühenduskaabli rajajateks. Estlink 1 valmimine oli tähtis murdepunkt kogu Eesti energeetikas, millega avasime ukse Põhjamaade energiaturule. Eesti Energial võimaldas merekaabli valmimine müügimahtusid märkimisväärselt kasvatada. Kliendid said tänu kaablile kindluse, et elekter on igal hetkel kättesaadav parima võimaliku hinnaga," kinnitas Liive Eesti Energia pressiteates.
Teenitud tulust tasutakse esmalt ära kaabli rajamiseks Nordic Energy Link poolt võetud pangalaenud, millega rahastati Estlink 1 projekti 80% ulatuses.
Estlink 1 on esimene ühenduslüli Balti riikide ja Põhjamaade elektrivõrkude vahel, mis alustas tööd 2006. aasta lõpus. Estlinki kaabli rajasid Eesti Energia, Latvenergo Lätist, Lietuvos Energijos Gamyba Leedust ning Finestlink (Pohjolan Voima ja Helsingin Energia ühisettevõte) Soomest.
Estlink 1 ülekandevõimsus on 350 megavatti. Kaabli kogupikkus on 210 kilomeetrit (kaks 105 kilomeetrist paralleelselt kulgevat kaablit), millest 148 kilomeetrit on mere all ning 62 kilomeetrit maismaal. Sügavaimas kohas asub kaabel saja meetri sügavusel merepõhjas.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele