Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Palk pole ühiskondlik trend!

    Olen viimasel ajal hoogustunud palga- ja selle tõstmise teemalist arutelu jälgides hämmingus. Palk ei tulene ju trendist ega ühiskondlikust diskussioonist, vaid on nõudmise ja pakkumise vahekorrast tekkiv tasakaal, mis muu hulgas arvestab palgamaksja võimalustega ja on otseses seoses tootlikkuse kasvuga, kirjutab Kaubamaja ASi kaubamajade tegevdirektor ja juhatuse liige Erkki Laugus.

    Tegelikult oleks õigem rääkida palkade korrigeerimise mõistest, sest rasketel aegadel võivad liikumised olla ka vastassuunalised. Mäletame kõik ju masuaega, kus rihma pidi koomale tõmbama enamik ettevõtjatest ja seda tundsid omal nahal ka töötajad.
    Ettevõtjad jälgivad palkade teemat vägagi pingsalt. Eriti ettevõtetes, kus tööjõu vajadus ja osakaal kulude struktuuris on suur, nagu näiteks kaubandus, tööstus ja teenindus. Neis valdkondades on nii keskmisest madalama kui kõrgema palgaga ameteid, samuti erineb töötasu piirkondlikult. See oleneb ka töötaja tööpanusest ja ettevõtte suurusest.
    Müüjate palk on aastate võrdluses siiski pidevalt kasvanud ja selle peamiseks põhjuseks pole kindlasti olnud ühiskondlik surve, vaid ikka majanduslikud põhjused. Kiiretel tõusuaastatel suureneb hüppeliselt vajadus uute töökäte järele, samas suurenevad tööandjate võimalused ja paraneb efektiivsus. Meie teeme oma palgaotsused turuolukorras, kus oma mõjuriteks on muu hulgas nii töötajate saadavus sisenemispalgaga kui ka kaadri voolavus. Arvestame oma majanduslike võimalustega, sest ettevõte peab arenema ja olema jätkusuutlik palgamaksja ka tulevikus.
    Naeruväärne on jutt kaubanduskettide hiigelkasumitest, millest ei raatsita töötajatele palka maksta. Igaühel on võimalus tutvuda ettevõtete aastaaruannetega, mis võiks olla üsna kainestav ja valgustav lugemine.
    Tundub, et paljud palgasaajad ei taju siiani, kui palju tuleb ettevõtjatel maksta nende palga pealt riigile makse. Eestis on tööjõuga seotud maksud suuremad kui paljudes teistes Euroopa riikides. Iga lisaeuro töötaja pangakontol võimendub tööandja kohustuste real oluliselt suurema numbrina. Teisalt peab aru saama, et ettevõtted ei saa lihtsalt kompenseerida elukalliduse tõusu.
    Samuti mõjutavad palka strateegilised otsused ehk millisesse valdkonda on vaja ja kasulik panustada. Siin on palk on üheks sisendiks, mis peab aitama ettevõttel kasumit teenida. Palga abil saab ja tuleb hoida ning motiveerida häid töötajaid - uute inimeste koolitamine ja töölerakendamine on alati kallim. Pean oluliseks ka motivatsioonisüsteemi, kui töötajad saavad osa ettevõtte headest tulemustest.
    Oluline on alati otsuste selgitamine töötajatele, miks ja kui palju palku korrigeeritakse, kellele ja mille eest tulemustasu makstakse, milline on ettevõtte käekäik. See kehtib ka raskete aegade ja palkade langetamise puhul. Tähtis on, et töötaja näeks oma rolli palga kasvatamisel - tuleb olla tulemuslik, püüda paremini ja ennast pidevalt arendada, siis liigub ka palk soovitud suunas.
  • Hetkel kuum
Kaire Uusen: palk üksi ei näita enam eriti midagi
Avalikus sektoris peaks palk olema kindlasti avalik ja kõvasti kasu oleks selgetest palgatasemete andmetest ka erasektoris, aga ajal, mil teenimisvõimalusi on järjest rohkem, sõltub puhtalt palgast üha vähem, kirjutab palgakorralduse asjatundja Kaire Uusen.
Avalikus sektoris peaks palk olema kindlasti avalik ja kõvasti kasu oleks selgetest palgatasemete andmetest ka erasektoris, aga ajal, mil teenimisvõimalusi on järjest rohkem, sõltub puhtalt palgast üha vähem, kirjutab palgakorralduse asjatundja Kaire Uusen.
Lihavõttepühad kõigutasid Tallinki sõitjate arvu kuuendiku võrra
Tallinki reisijate ja sõiduautode veomaht kahanes aprillis, ettevõte toob põhjuseks lihavõttepühad.
Tallinki reisijate ja sõiduautode veomaht kahanes aprillis, ettevõte toob põhjuseks lihavõttepühad.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Raimo Ülavere: vaktsineeri ennast perfektsionismi vastu. Järjekindel piisavalt hea on parem kui perfektne
Ehkki perfektsionism tundub armastusväärne nõrkus või suisa edu vältimatu eeldus, on tegu toksilise nähtusega. Positiivne perfektsionism on müüt ja perfektsionismi olulisim kütus on teised inimesed.
Ehkki perfektsionism tundub armastusväärne nõrkus või suisa edu vältimatu eeldus, on tegu toksilise nähtusega. Positiivne perfektsionism on müüt ja perfektsionismi olulisim kütus on teised inimesed.
"Palun vabastada Eesti vahemikus ....–.... loodusõpetuse tunnist"*
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
5 protsendi klubi idee tõi Martin Villigule Eduka Eesti võidu ja 10 000 eurot
Arvamuskonkursi Edukas Eesti käesoleva hooaja võitis ettevõtja Martin Villigu idee algatada ühiskondlik kokkulepe, millega jõukamad inimesed annetaksid oma sissetulekutest 5 protsenti erinevateks algatusteks.
Arvamuskonkursi Edukas Eesti käesoleva hooaja võitis ettevõtja Martin Villigu idee algatada ühiskondlik kokkulepe, millega jõukamad inimesed annetaksid oma sissetulekutest 5 protsenti erinevateks algatusteks.
Piletilevi tegi ajaloo suurima tehingu: ostis enamuse kahes Poola piletimüüjas
Piletilevi ostis kahes Poola piletimüügifirmas enamusosaluse, millega tõuseb sealsel turul suuruselt teiseks piletimüügifirmaks, aga laienemisplaanid sellega veel ei lõpe.
Piletilevi ostis kahes Poola piletimüügifirmas enamusosaluse, millega tõuseb sealsel turul suuruselt teiseks piletimüügifirmaks, aga laienemisplaanid sellega veel ei lõpe.