• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hoidu kurjast netihundist

    Päris maailmas oskame hästi hinnata ja vältida võimalusi mõne pahareti otsa sattuda. Virtuaalses maailmas oleme aga veel kohmakad ja haavatavad ning suur hulk veebilehti on nagu kolme põrsakese õlgedest tehtud majakesed, kirjutab Zavod BBDO loovjuht Marek Reinaas.

    Eesti võib õigustatult uhke olla oma e-teenuste arengu üle. Naudime ise ja käime teistelegi näitamas, kuidas riigiasjad internetis aetud saavad. Õpetame isegi oma põhjanaabreid. Samuti paikneb Eestis NATO küberkaitsekeskus, kus tegeletakse internetiturvalisusega rahvusvahelistes mastaapides. Suures plaanis on seega kõik hästi ning usutavasti on meil piisavalt kompetentsi ja võimekust, et riiklikul tasemel netipahalastele vastu hakata.
    Sedasama ei saa aga öelda kogu Eesti internetimaailma kohta. Viimase paari kuu jooksul on olnud mitu juhtumit, kus üks või teine veebileht on maha häkitud. Jutt ei käi mingite väikeste pagaripoodide või juuksurisalongide kodulehtedest. Rünnaku alla on sattunud ka sellised, mis peaksid olema igati turvalised ja valvatud. Esimestena meelde tulnutest võiks nimetada kaitseministeeriumi kodulehte.
    Reaalses maailmas me oleme kogemuste pealt õppinud, et oma kodule, kontorile või kauplusele on mõistlik ette panna turvaline uks, millel uhked lukud ees ja mille võtmeid me üldjuhul suvalisse kohta vedelema ei jäta. Ilmselt on paigaldatud ka valvesüsteemid, mis sissetungijaid heidutama peavad ning vajaduse korral turvamehed kummide vilinal kohale kupatavad. Tundub igati loomulik ja mõistlik käitumine, sest vanarahvaski ütleb, et parem karta kui kahetseda.
    Virtuaalses maailmas me aga nii tähelepanelikud ei ole, pigem vastupidi. Suur hulk veebilehti on nagu kolme põrsakese õlgedest tehtud majakesed, mille kuri hunt võib pikali puhuda ilma märkimisväärseid jõupingutusi rakendamata. Piltlikult öeldes on seinad hõredad ja paistavad läbi ning turvaparoolid vedelevad ukse ees mati all. 
    Zavod BBDO loovjuht Marek Reinaas kirjutab oma arvamusloos, et mida nupukamaks muutuvad internetis tegutsevad huligaanid, seda põhjalikumalt peab tähelepanu pöörama veebis üleval rippuva kraami turvalisusele. Loe pikemalt tänase Äripäeva paberlehes.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Eva Truuverk: Eestist võiks saada rohepöörde Silicon Valley
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
NFT – kuum plokiahela trend – saab oma ETFi
USA varahaldur Defiance ETF käivitab Defiance Digital Revolution ETFi, mis hakkab järgima plokiahelaga seotud ettevõtete ja non-fungible token'i (NFT) indeksit.
USA varahaldur Defiance ETF käivitab Defiance Digital Revolution ETFi, mis hakkab järgima plokiahelaga seotud ettevõtete ja non-fungible token'i (NFT) indeksit.
Veho omandas Mercedes-Benzi sõidukite müüja Lätis
Läti konkurentsiamet andis automüüjale Veho õiguse omandada Mercedes-Benzi sõidukite müüja Lätis Domenikssi, teatas ettevõte pressiteate vahendusel.
Läti konkurentsiamet andis automüüjale Veho õiguse omandada Mercedes-Benzi sõidukite müüja Lätis Domenikssi, teatas ettevõte pressiteate vahendusel.
Euroopa kiireima kasvuga majandust kimbutavad vanad mured
Kuigi analüütikud ootasid kolmanda kvartali sisemajanduse koguprodukti (SKP) aastakasvuks kahekohalist numbrit, on Eesti 8,6protsendine majanduskasv seni avaldatud andmete põhjal Euroopa kiireim. Sarnaselt muu maailmaga veab Eesti majandust tugev nõudlus, kuid hoogsamat kasvu pärsivad tööjõunappus, inflatsioon ja viiruse uus tüvi.
Kuigi analüütikud ootasid kolmanda kvartali sisemajanduse koguprodukti (SKP) aastakasvuks kahekohalist numbrit, on Eesti 8,6protsendine majanduskasv seni avaldatud andmete põhjal Euroopa kiireim. Sarnaselt muu maailmaga veab Eesti majandust tugev nõudlus, kuid hoogsamat kasvu pärsivad tööjõunappus, inflatsioon ja viiruse uus tüvi.