Kellele jätta ettevõte?

Äripäeva tänane kaanelugu toob avalikkuse ette ühe näite, kus tuntud ettevõtja järeltulijad pole osanud ega tahtnud isa ettevõtmisega edasi minna. Kunagi Saaremaa valitsejaks peetud Prits Libliku lastele pole isa püsti pandud spaaäri toonud ei jõukust ega õnne.  Omavahelised vastuolud, hargnevad huvid ja mõne asjaosalise isiklikud probleemid on Prits Libliku pärandi jagunemisest teinud paraja sasipuntra, mis vaevalt isale heameelt teeks. Kunagine kohalik äriimpeerium laguneb ja hajub.

Milleks ma seda kõike teen? Äri üleandmine järeltulijatele on positiivne stsenaarium, mille teostumist loodab ilmselt enamik ettevõtjaid. Küsimus, milleks ma seda kõike üldse tegin, kaldub eeldama vastust: „Selleks, et mu lapsed seda edasi viiksid.“

Päris paljud tuntud ettevõtjad kaasavad järeltulijaid oma ettevõtetesse nii kaasaomanike, juhatuse või nõukogu liikmetena. Võib eeldada, et sellisel juhul soovivad ettevõtja või investori lapsed ärimaailmas jätkata, koostöö eri põlvkondade vahel kujuneb orgaaniliselt ja sujub. Ettevõtja hoiaku ja maailmavaate lapsena kaasa saanul on ärimaailmas kindlasti kergem läbi lüüa kui nullist alustajal.

Isa või ema käe kõrval ettevõtlusse sukeldamine võib olla inspireeriv, ent ka hoiatav: vanema lugematute töötundide pärast liiga vähe tähelepanu saanud poeg või tütar võib trotsiks, aga miks mitte ka teadliku valiku põhjal leida, et soovib elada ühtlasema rütmiga ja vähema stressiga elu, ning hakata palgatööliseks. 

Ka on võimalik, et ettevõtja järeltulijal lihtsalt puudub ettevõtjageen, mis laseks tal end ärielus koduselt tunda ning rõõmu tunda väljakutsetest, mida ärielu pakub.  Sellisel juhul jääb vanemal üle sellega leppida ning toetada lapse valikuid teistes valdkondades.

 

Autor: 1185-aripaev