Seppo Saario: praegu on väga hea aeg aktsiaid omada

Artikkel

- Börsiuudised
- Sirje Rank
- Juhan Lang
- 16. august 2016 kell 4:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Seppo Saario: praegu on väga hea aeg aktsiaid omada
Eesti investeerimiskliimat peab Seppo Saario oluliselt paremaks kui Soomes.Foto: Andres Haabu
Paari aasta eest soliidse ea tõttu aktiivse aktsiakauplemisega lõpparve teinud Soome börsiguru Seppo Saario (78) on taas hakkamist täis ja leiab, et just praegu on suurepärane aeg börsidele investeerida.
„Arvestades minu vanust, otsustasin kaks aastat tagasi oma investeerimisfirma sulgeda,“ selgitas ta Äripäevale. „Aga aasta pärast leidsin, et on nii hea aeg aktsiaturul tegutsemiseks, et lõin uue ettevõtte, mis on eksisteerinud nüüdseks kaks kuud. Sisenesin täpselt õigel ajal. Arvan, et praegu on väga hea aeg aktsiaid omada.“
Aktsiate omamise kasuks räägib investeerimisteemaliste menuraamatute autori hinnangul eeskätt keskpankade ohjeldamatu rahatrükk, mis on surunud üldise intressitaseme rekordmadalale ehk viinud raha hinna vaat ei olematule tasemele.
Seppo Saario
Sündinud 1938. aastal Soomes
Lõpetanud 1961. aastal Helsingi Kaubandusülikooli ja 1966. aastal kaitses ärimagistri kraadi Columbia ülikoolis New Yorgis
On töötanud juhtivatel kohtadel Soome ettevõtetes
Alates 70ndatest avaldanud mitu ülimenukat investeerimisraamatut
Eesti keeles on temalt ilmunud „100 igihaljast börsivihjet“ ja „Saario investeerimisraamat: kuidas ma investeerin börsiaktsiatesse“
1990. aastast alates iseseisev ettevõtja ja investor
Raha saab poolmuidu
„Kui sa laenad raha ja maksad 1%, siis see on mittemidagi,“ selgitas ta. „Kui vaatate Soome börsi, siis dividenditootlus on 5% ringis ja sa maksad raha eest kõigest 1%. Võid laenata palju raha ja lihtsalt investeerida ettevõtetesse, mis maksavad häid dividende. Keskpangad tahavad, et inimesed alustaks uute ettevõtetega ja raha ei ole probleem.“
Küll tuleb tema hinnangul silmas pidada seda, et ettevõte kasvaks. Seda enam, et paljud börsifirmad on neil päevil kasvuga kimpus ning sestap pole neisse investeerimine ka kuigi tulus.
Oma vastloodud investeerimisfirmas otsuseid tehes ei lähtu vanameister aga sugugi fundamentaalanalüüsist, vaid eelistab kaubelda tehnilise analüüsi põhjal.

Ta on loonud endale lühiajaliseks aktsiatega kauplemiseks süsteemid, mille abil püüab minevikus toimunud aktsia hinna liikumise põhjal prognoosida hinna tulevikusuunda. Saario sõnul pole tegemist siiski päevakauplemisega, kus aktsiapositsioone üldjuhul üleöö avatuks ei jäeta, vaid pigem nimetab ta oma kauplemisstrateegiat swing trading’uks, kus positsioone võetakse veidi pikema vaatega. Lühiajalisel väärtpaberite analüüsimisel on olulisel kohal erinevate perioodide libisevad keskmised ja muud trendi muutustele viitavad näitajad.
„Võin positsioone omada ühest päevast kuni kolme kuuni,“ kirjeldas Saario oma kauplemisstrateegiat. „Nende süsteemidega, mis mul on, on lihtne raha teenida, aga siis pead kogu aeg arvuti taga istuma. Ma töötan väga vähe tunde, ja mitte iga päev. Aga see on elustiil. Mulle meeldib börs nii väga, et ma pean kogu aeg midagi tegema.“
Seppo Saario bestselleri värskendatud kordustrükk ilmub peagi ka eesti keeles.
Raamat „Kuidas ma investeerin börsiaktsiatesse“ ilmub Äripäeva raamatuklubis 20. oktoobril.
Värskendatud kultusteos annab börsiaktsiatesse investeerimisest selge ja arusaadava pildi. Autor tutvustab oma pikaajalisele kogemusele tuginedes erinevaid investeerimisstrateegiaid, mis aitavad lugejal leida endale investeerimisturul osalemiseks kõige sobivama viisi, panna kokku hea tootlikkuse ja soovitava riskitasemega aktsiaportfelli ning vältida kahju.
Allikas: Äripäeva raamatuklubi
Kiidab Eestiga seotud autorit
Oma süsteemi loomisel võttis Saario eeskuju Nõukogude Eestis üles kasvanud ja omal ajal kaubalaevalt punavõimu eest Ameerika Ühendriikidesse putku pistnud Alexander Elderi raamatutest. Nimelt on Tartu ülikooli arstiteaduskonna lõpetanud ning pärast vabasse maailma jõudmist New Yorgis Manhattanil aastaid psühhiaatriapraksist pidanud Elder täna edukas börsikaupleja ja selles nišis tuntud üleilmsete bestsellerite autor.
Saario sõnul tellis ta Amazoni internetikaubamajast Elderi viimase raamatu, mis kannab pealkirja „The New Trading for a Living“. Just selles kirjeldatud süsteemide põhjal lõi legendaarne investor oma süsteemi, mida kasutab nüüd Soome ja Rootsi aktsiatega kauplemisel. „Kui sul on aega arvuti taga istuda ja nende süsteemidega töötada, siis sa võid nii oma elatise teenida,“ kiitis ta.
Päris lollikindel säärane tehniline analüüs siiski Saario kinnitusel pole. Tema sõnul saab graafikuid usaldada peaasjalikult siis, kui ettevõtte kohta ei tule ühtegi olulist uudist. Senistel aktsiakõikumistel põhinevad hinnakõverad aga ei suuda paremagi tahtmise juures ennustada uusi olulisi arenguid. Sellele vaatamata võib Saario kinnitusel pakkuda tehniline analüüs oskuslikule kasutajale küllaga väärtuslikku infot. Tuleb vaid teada, mis on graafikute taga.
Jagab portfelli kolmeks
Tegelikult on lühiajaline aktsiatega kauplemine vaid üks viis, kuidas Saario oma varandust kasvatab. Selle järgi, kui pikalt on kavas üht või teist väärtpaberit oma kontol hoida, on ta portfelli jaganud kolmeks. Ühe osa moodustab eelkirjeldatud lühiajaline kauplemine, teise osa investeeringud, mida börsiveteran hoiab 1-10 aastat ning kolmandasse kuuluvad ettevõtted, mida ta ei kavatse kunagi müüa.
„Seal on parimad Soome ettevõtted, ma lihtsat unustan need,“ rääkis ta. „Need on seal kuni minu surmani. Minu lapsed otsustavad, mida nendega teha.“
Kokkuvõtvalt võrdleb Saario oma investeerimisstrateegiat hobuste võiduajamisega – kui leiad hea hobuse, siis panustad sellele ja kui see hobune väsib, siis hüppad teisele hobusele. Oma keskmise ajahorisondiga portfelli puhul peab Saario eeskätt silmas juhtkonda.
Elu on talle õpetanud, et kui ennast aastate jooksul väga hästi tõestanud juhtkond otsustab pensionipõlve nautima minna, siis uus juhtkond võib meedias küll hea välja paista, aga nende tulemused ei pruugi sugugi nii head olla.
Ta tõi sellest portfellist näiteks Soome suurima kindlustusfirma Sampo, mis on ühtlasi Nordea suurim omanik. „Neil on suurepärane juhtkond, seni kui nemad on seal, jään aktsionäriks,“ kinnitas ta.
Et investeeringuid kindlustuskontsernis kavatseb ta hoida veel pikki aastaid, ei heiduta teda karvavõrdki, et Sampo aktsia hind on aastaga Helsingi börsil langenud ligi 20% võrra. Eeskätt huvitab teda taoliste ettevõtete puhul dividendiajalugu. Oluline on silmas pidada, et aasta-aastalt väljamaksed kasvaksid.
Pangandussektori suhtes optimistlik
Ka Skandinaavia pangandussektori osas on Saario optimistlik. Vaatamata sellele, et endiselt on pankadel tegu nullintresside ajajärguga kohandumisega ning Panama paberite lekkimise tõttu on sektor uurimisorganite huviorbiidis.
„Arvan, et Skandinaavia pankadel läheb väga hästi,“ leidis ta. „Olgu, neil võib olla probleeme, kuid nad on siiski kasumlikud ja usaldusväärsed. Kõige lihtsam viis raha teha on rahaäris. Ja pangandus on rahaäri. Kui nad ei saa suuri kaotusi, siis läheb neil väga hästi.“
Seevastu Soome metsatööstuse suhtes jääb aastakümneid Helsingi börsil toimetanud investor skeptiliseks. Tema hinnangul on sealsed suured metsafirmad teinud küll viimasel aastatel väga head tööd ning seisavad pärast pikka negatiivset trendi taas jalgel, ent sellele vaatamata on probleeme omajagu.
Ta nentis, et ettevõtted on küll kasumlikud, kuid nende käive on väiksem kui 15-20 aastat tagasi. Kõige olulisem küsimus seisneb tema sõnul selles, kuidas suudetakse leida kasvu. „Nad tegid nüüd uusi investeeringuid ja tõenäoliselt hakkavad taas kasvama, aga ma tahan esmalt näha numbreid,“ ütles ta.
Soome seis on nigel
Ka ei jagu Saariol kiidusõnu Soome majandusele. Vastupidi, sealne majandus on tema hinnangul väga stagneerunud ja riik sügavates probleemides. Talle valmistab muret valitsuse kasvav võlg, kõrge töötuse määr, suur maksukoorem, ülemäärased sotsiaalprogrammid ja innovatsiooni puudumine.
„Maksud on nii kõrged, et inimesed ei taha töötada,“ möönis ta. „Nende vaba aeg on väärtuslikum ja õnneks nad ei maksusta vaba aega. Kui inimestel on võimalik, siis nad elavad olemasolevast jõukusest ega tööta. Nad lähevad kalale ja tegelevad hobidega. Nad ei mõtle töötamisele. See on väga kurb. Vajame suuri muutusi. Sipilä valitsus teeb õigeid asju väga väikeste sammudega.“
Siiski ei mõjuta kreenis Soome majandus tema kinnitusel ülemäära kohalike suurimate börsifirmade käekäiku. Ta on välja uurinud, et üle 90% suuremate ettevõtete müügitulust tuleb välismaalt. Samuti on ka nende tootmine viidud paljuski teistesse riikidesse. Näiteks liftitootja Kone, mis kasvab küll stabiilselt, kuid mille ärist vaid 1% on Soomes.
Baltikumis investeerimiskliima parem
Seevastu Balti riikide ja Eesti investeerimiskliimat peab Saario oluliselt paremaks kui Soome oma. „Kui külastan Eestit, siis tajun õhust, et üldine tuju on palju optimistlikum kui Soomes,“ tunnistas ta. „Inimesed töötavad siin ja uusi asju tekib kogu aeg. Kui ma külastan naise või sõpradega Tallinnat, siis on siin alati midagi uut. Asjad liiguvad väga kiiresti. Kui sa lähed Helsingisse, siis seal ei toimu palju.“
Nii Soome kui Rootsi börsil võivad Saario sõnul suurimad probleemid tekkida siis, kui intressimäärad hakkavad taas tõusma. Ta selgitas, et praegu müüvad Soome ja teised riigid kümneaastaseid võlakirju sisuliselt olematu intressiga. Seega võib vaid aimata, mis juhtub siis, kui intressid peaks hüppama ühtäkki 3-5% juurde.
„See muudab olukorra väga karmiks,“ hoiatas ta. „Arvan, et keskpangad trükivad raha, see on lihtsaim viis probleemi lahendada. Minu hinnangul püsib üldine intressitase madal veel mitu aastat.“
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum