Indrek Mäe • 19. august 2016 • 5 min
Jaga lugu:

Kas investeerimist tasub alustada õppelaenuga?

Eksperdid soovitavad algajatel investoritel alustada ühisrahastusest.
Eksperdid soovitavad algajatel investoritel alustada ühisrahastusest.  Foto: PantherMedia/Scanpix

Mitmed tänaseks finantsvabaduse saavutanud investorid rahastasid oma esimest investeeringut õppelaenu abiga. Sellest hoolimata soovitavad nad laenurahaga tehtavad investeerimisotsused hoolikalt läbi mõelda.

„Kui inimene õppelaenu võtab, siis ilmselt on mõistlikum see investeerida, kui pudi-padi peale ära kulutada,“ ütles Etalon Varahalduse investeeringute juht Mikk Talpsepp, lisades, et õppelaenu esmaeesmärk võiks siiski olla õpingute soodustamine.

Ka Eesti üks tuntumaid väikeinvestoreid Jaak Roosaare leiab, et õppelaenu esmane roll võiks olla hariduse saamine. „Samas, kui on valida, kas kogu laenuraha pannakse Tartu õllesaalides magama või kaotatakse see aktsiaturgudel ja saadakse seeläbi vajalikke kogemusi, siis soovitaksin pigem investeerimist,“ nõustus ta Talpsepaga.

Roosaare ise võttis ülikooli ajal õppelaenu muul eesmärgil kui investeerimiseks. „Kasutasin seda raha eelkõige USA-sse raamatuid müüma minemise rahastamiseks, olin arvestanud, et see annab mulle vähemalt praktilise kogemuse ja seega tundus mõistlik rahapaigutus,“ märkis ta. Sellegipoolest jäi tal laenurahast üht-teist alles ning nii sai ta selle eest ka aktsiaid. „Paigutasin osa rahast Hansapanga väärtpaberitesse, mis tagantjärele vaadates oli üsna riskantne,“ rääkis väikeinvestor.

Kehvad tingimused sunnivad mõtlema

Mitmes varaklassis investeeringuid omav Roosaare toob välja, et tänapäeval on õppelaenu saamise tingimused oluliselt kehvemad kui siis, mil tema oma tegemisi selle abil rahastas. „Uue aastatuhande alguses oli üldine inflatsioonitase üle 5 protsendi, mis õppelaenu intressiks küsiti,“ viitas ta sellele, et raha kaotas toona oma väärtusest rohkem, kui selle saamise eest pangale maksta tuli. „Lisaks olid soodustused laenu tagasimaksmisel,“ ütles Roosaare.

Finantsblogija ning Rahafoorumi asutaja Taavi Pertmani arvates on õppelaenu võtmine mõttekas vaid siis, kui see suudetakse koos intressidega vabalt tagasi maksta ning seda ka tingimustes, kui kogu selle abil tehtud investeering ära kaob või pikemat aega selle ligi ei pääse. „Õppelaen on siiski laen ja tänastes tingimustes mitte just kõige madalama intressiga,“ rääkis Pertman. „Ehk kui panustada õppelaenu tagasimaksmises sellele, et teenid selle raha investeeringutest, siis ei tasu seda võtta,“ lisas ta.

Tootlus ületagu intressi

Pertmani sõnul on tähtis, et õppelaenu omamise ajal teenitaks seda investeerides suuremat tootlust kui pangale makstav 5protsendiline intress. „Tootlus peaks sisaldama arvestatavat puhvrit ning ei maksa unustada ka tulumaksu,“ toonitas ta. „Isiklikult hakkaksin kaaluma õppelaenu kasutamist, kui minu jaoks realistlik maksujärgne tootlus oleks üle 10 protsendi aastas,“ sõnas Pertman.

Roosaare skepsis õppelaenuga finantsvaradesse investeerimise vastu tulenebki eelkõige sellest, et nii kõrget tootlust on keeruline saavutada. „Aktsiatega saab selle raha eest küll käe valgeks, aga tuleb arvestada, et oodatav tootlus on 6-10 protsenti, seega jääks pärast õppelaenu intressi maksmist alles vaid 1-5 protsenti,“ ütles ekspert. „Ehk siis ootus oleks aastas teenida pigem alla 100 euro, mis teeb alla 10 euro kuus – seda on lihtsam teenida näiteks kedagi ülikoolis juhendades või sõprade õllepudeleid taarasse viies,“ lisas Roosaare.

Pertmani arvates on aga õppelaen hea võimalus investeerimist õppida. „Seda võib ka madalama tootluse juures teha ning võtta laenu kui kooliraha, saades häid õppetunde ja kogemusi,“ arvas ta. Talpsepp aga hoiatab, et kuigi 5protsendilise tootluseesmärgi täitmine pole keeruline, võib langevate börside keskkonnas tulemuseks olla kümnetes protsentides negatiivne tootlus.

Kuhu investeerida?

Kuna õppelaenu summa 1920 eurot on investeerimiseks võrdlemisi väike, soovitab Talpsepp sellega teha vaid 1-2 investeeringut. „Vastasel korral muutuvad teenustasud liiga suureks,“ arvas ta. „Sobiv oleks raha paigutada kas üksikaktsiatesse või indeksaktsiatesse,“ lisas Talpsepp.

Kõrgema tootluse saavutamiseks soovitavad aga nii Pertman kui Roosaare vaadata ühisrahastuse poole. „Seal võiks teenida just kui 10-15 protsenti, mis tähendab, et pärast intressimakseid jääks investorile alles 5-10 protsenti tootlusest,“ ütles Roosaare. „Investeerimise alustamine ühisrahastuse kaudu on lihtne, sest alustada saab ka 10euroste summadega,“ lisas Pertman.

Lisaks käisid nii Pertman kui Roosaare välja soovituse, mille kohaselt oleks õppelaenu summa piisav aktiivse investeeringuna eraettevõtlusega alustamiseks. „Näiteks ärijuhtimist õppides oleks hea mõte osta vahvlimasin või muruniiduk ja sellega suvel tootlust teenida,“ arvas Roosaare. „Nii õpib investor ärijuhtimise kohta ka praktikas ja teenib suuremat tootlust,“ märkis ta.

Aktsiatesse investeerimiseks on Roosaare arvates õppelaenu summa aga seal varaklassis valitseva riski kohta liiga väike. „Kõrgete teenustasude tõttu puudub hajutamisvõimalus,“ nõustus ka Pertman, kelle meelest võiks alustav investor vaadata hoopis LHV Kasvukonto kaudu indeksitesse investeerimise peale. „Algajatel oleks ilmselt mõistlikum osta iga kuu näiteks 200 euro eest aktsiaid juurde,“ selgitas ta.

Nordea säästmis- ja investeerimistoodete juht Anton Skvortsov soovitab õppelaenu kasutamise asemel investeerida sissetulekust regulaarselt kolmandasse pensionisambasse või Nordea pakutavatesse fondiportfellidesse. „Sellisel juhul ei pea klient maksma laenu tagasimaksete pealt, vaid teenib juba ise tulu investeeritud summadelt,“ selgitas ta. „Regulaarne investeering ei nõua ka suuri summasid ning hajutab investeeringu ajas, elimineerides turu ajastamise vajaduse,“ märkis Skvortsov.

Pangad jäävad skeptiliseks

Ka suuremate õppelaenu väljastavate pankade esindajad jäävad üksmeelselt seisukohale, et õppelaen ei ole investeeringutega alustamiseks. Samuti väheneb aasta-aastalt õppelaenu võtjate hulk. „Põhjuseks saab pidada nii laenuvõtjate kui ka käendajate teadlikkuse kasvu, samuti vähendab laenust huvitatute hulka õppurite arvu vähenemine ning riiklike soodustuste vähenemine,“ rääkis SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas.

„Aastas sõlmitakse ligikaudu 1600-1700 lepingut,“ lisas Merle Soomere Swedbanki erakliendi väikefinantseerimise ja liisingu osakonnast, öeldes et nende portfellis on hetkel umbes 36 000 õppelaenu lepingut.

Lisaks tuleb silmas pidada, et kuigi nii Swedbanki kui Nordea teatel on laenumaksete tasumisega hätta jääjate hulk väike, siis võlgu jäädes koormatakse käendajaid ehk tegemist pole ainult laenuvõtja kohustusega. „Kui õppelaen on võlas, jõuab käendajani teavitus ning on ka juhtumeid, kus viimane on õppelaenu õppuri eest tasuma pidanud,“ selgitas Soomere. „Reeglina laheneb olukord aga laenusaajaga ning mõningatel juhtudel tulevad käendajad ise appi – sageli on nendeks pereliikmed, kes soovivad hädas aidata,“ lisas ta.

Kui ka käendajad ei saa õppelaenu tasumisega hakkama, antakse võlgnevuse haldamine üle riigile. „Näiteks 2014. aastal anti üle 50 lepingut, eelmisel aastal 56 ja sel aastal oleme riigile andnud 31 lepingut,“ tõi Soomere statistilisi näiteid.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt