Riskifond: hull võimendus või turvasadam?

22. november 2017, 09:00
SEB finantsturgude riskinõustaja Kristofer Vähi sõnul pole kogu raha mõtet riskifondi panna, aga kui turg kukub, võib just see osa muu portfelli languse tasa teha.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171122/BORS/171129967/AR/0/AR-171129967.jpg
Ainult tellijale

Kas FB Asset Management, KKR Funds või Etalon Varahaldus – viimastel aastatel on Eestis tekkinud hulk varahaldusettevõtteid, mis peibutavad ebatraditsioonilise strateegia ja tootlusega.

Kristofer Vähi on SEB finantsturgude riskinõustaja ja seega traditsioonilise finantssüsteemi esindaja, kelle jaoks sellised riskantsed ettevõtmised nagu riskifondid peaksid loomu poolest võõrad olema. Sellegipoolest on Vähi omamoodi riskifondide fänn.

Äripäeva raadiole antud intervjuus selgitas Kristofer Vähi, et kuigi ta ise riskifondidesse raha paigutanud pole, aitavad sellised fondid turgu mitmekesistada ning juba ainuüksi see on tervitatav. Samas kimbutab riskifonde kehv maine.

“Ega riskifond ole Eesti investorile kuigi tuttav ja vajab kindlasti rohkem selgitamist, mis on selliste fondide mõte, millised on riskikohad ja seegi, millised on võimalused,” ütles Vähi. Tema hinnangul ei ­aita riskifondide mainele kaasa ka eestikeelne terminoloogia. “Sõna hedge-fund tõlgime meie tihtipeale kui riskifondi, aga mulle selline määratlus üldse ei meeldi, sest otsetõlge oleks ju riski maandamise fond. Ja need fondid pole ju tekkinud selle mõttega, et hullult riski juurde võtta, vaid vastupidi selleks, et klassikalistele osta-ja-hoia-investeeringutele lisada riski maandamise aspekti,” rääkis Vähi.

Riskifondil on ka see mõõde, et see võimaldab investoritel panustada varadesse, mis tingimata aktsiate või alusvara liikumisega ühte jalga ei käi. Seetõttu eelistab Vähi ise riskimaandamise fondi või alternatiivfondi mõistet.

 Viimase paari aastaga on Eestis loodud terve hulk riskifonde. Ainuüksi finantsinspektsiooni järelevalve all on neid kolm. Vähi näeb siin põhjust rahva suurenevas jõukuses, mille taga on omakorda Euroopa Keskpanga leebe rahanduspoliitika – rahatrükk ja madalad intressid. Lisaks on majanduskeskkond soodne.

“Kui inimestel kipub rohkem raha üle jääma, siis ikka tekib küsimus, kuhu seda paigutada,” arvas Vähi hoogsa riskifondide loomise kohta. “Loomulikult tekib buumi ajal selliseid alternatiivseid fonde rohkem. Keskpankade poliitika tähendab ju ka seda, et klassikalised investeeringud ei anna seda tootlust, mis nad ajalooliselt on andnud,” selgitas Vähi. Kolmanda põhjusena näeb Vähi Eesti kiiret arengut – oleme järele jõudmas läänemaailma riikidele ning seal kuuluvad riskifondid loomuliku finantskeskkonna juurde.

Kus lõppeb fond ja algab riskifond?

Teinekord kohtab arvamust, et riskifond on see, mis koledasti võimendust võtab. Kuid Vähi sõnul tunneb riskifondi ära ka selle järgi, et klassikaliste aktsia- ja võlakirjainvesteeringute kõrval panustatakse meelsasti futuuridesse, optsioonidesse, muudesse varaklassidesse ja tervesse hulka tuletisinstrumentidesse. Samuti võetakse rahulikuma südamega võimendust ja praktiseeritakse näites lühikeseks müümist. “Nende tootlus ja risk võib korreleeruda klassikaliste investeerimisfondidega, aga ei pruugi seda teha,” nentis Vähi.

Kuid kuidas on lugu võimendusega? Vähi rõhutas, et alternatiivfonde ühte patta panna ei tohi. “Mõne jaoks on tõesti eesmärk võtta rohkem riski ja pakkuda suuremat tootlust. Mõne teise eesmärk on aga sihtida võib-olla mingit volatiilsustaset, madalamat riskitaset ja pakkuda stabiilset tootlust. Ja julgen väita, et osa alternatiivfonde on vähem riskantsed kui tavafondid. Erinevad strateegiad sobivad erinevatele investoritele. Kui tuleb juurde erinevatele strateegiatele keskenduvaid fonde, siis see annab iseenesest juurde võimalusi riske hajutada,” leidis Vähi.

Peale selle: et mõni fond võib võtta sajaprotsendist võimendust, ei tähenda, et need seda ka reaalses elus teeksid. “Tavalistes riskifondides kasutatakse väga palju stop-loss-ordereid – ehk nad piiravad oma riski. Ja seda, julgen väita, enamik osta- ja hoia-investoreid tõenäoliselt ei tee,” ütles Vähi. Lisaks on strateegiaid, kus ühel pool on ostu- ja teisal müügipositsioonid ja võimendust kasutatakse vaid selleks, et hindade vahe peale panustada. “Ja kui kogu börs kukub, on nende positsioon neutraalne,” selgitas Vähi.

Et riskifondidel on riskantse investeeringu maine küljes, tuleb tema hinnangul sellest, et mõne fondi puhul võib tootlus väga palju kõikuda. “Ja juba iseenesest see, et kasutatakse võimendust, toob mõnele investorile kananaha ihule – et päris õudne asi –, kuigi professionaalse fondijuhi käes on võimendus lihtsalt üks tööriist. Näiteks selleks, et võtta erinevaid üksteist tasakaalustavaid positsioone – just selleks, et riske vähendada,” rääkis Vähi.

Tema sõnul on riskifondis tõepoolest asju, mis on teistmoodi kui tavalistes investeerimisfondides. “Kui tavalise investeerimisfondi puhul saame aru, et kui me kaotame raha – siis järelikult turud kukkusid. Ja kui turud kukkusid, siis see on okei, et mu portfell on 50% miinuses. Aga riskifondi puhul see strateegia ei ole nii intuitiivne. Sellepärast ongi raske mõista, miks mul selle fondi investeering kukkus, kui aktsiaturud on plussis,” rääkis Vähi.

Tema soovitus investoritele on, et nad end fondi strateegiaga kurssi viiks, ning fondijuhtidele, et nad võimalikult avatud oleksid. Kui fond ütleb, et strateegia on toorainetele panustamine, siis sellest on investorile ilmselgelt vähe, leiab Vähi. “Loomulikult varjatakse kiivalt oma saladusi, aga investor peab aru saama, millisesse fondi ta investeerib ja kuidas turu olukord seda mõjutada võib,” ütles Vähi.

Küll leiab Vähi, et kogu raha pole kindlasti mõistlik riskifondi paigutada. Riskifond on mõeldud oma portfelli riskide tasakaalustamiseks: kui investoril juhtub olema 80% varast aktsiates ja turg kukub, siis võib see 20% varast, mis riskifondis asub, kukkumise teinekord tasa teha.

Riskifonde sünnib järjest juurde

Finantsinspektsiooni järelevalve alla on paari viimase aastaga võetud hulk kohalikke riskifonde, viimane alles selle aasta kevadel.

Finantsinspektsiooni valvata on teiste hulgas 2014. aastal registreeritud FB Asset Management, mis alustas tegevust juba kaheksa aastat varem. Noorim on ärinaise Reet Roosiga seotud 4Times Capital AS, mille finantsinspektsiooni tänavu kevadel fondivalitsejate registrisse kandis.

Lisaks on turul ka näiteks Etalon Varahaldus, mis järgib küll sisuliselt riskifondi põhimõtteid, kuid õiguslikus mõttes finantsinspektsiooni fondivalitsejate nimekirja ei kuulu.

Iga riskifond kasutab oma strateegiat. 4Times Capitali KRR Funds panustab selle fondijuhi Mart Schultsi sõnul toor­aineturgudele. Etalon Varahaldusest on teada, et fondijuht Mikk Talpsepp panustab volatiilsusindeksile ehk VIXile. FB Asset Managementi kauplejad kasutavad optsioonistrateegiat USA laiapõhjalise S&P 500 indeksi võrdluses.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    22. November 2017, 09:13
    Otsi:

    Ava täpsem otsing