Riskifond: hull võimendus või turvasadam?

Kristofer Vähi on SEB finantsturgude riskinõustaja ja seega traditsioonilise finantssüsteemi esindaja, kelle jaoks sellised riskantsed ettevõtmised nagu riskifondid peaksid loomu poolest võõrad olema. Sellegipoolest on Vähi omamoodi riskifondide fänn.

Äripäeva raadiole antud intervjuus selgitas Kristofer Vähi, et kuigi ta ise riskifondidesse raha paigutanud pole, aitavad sellised fondid turgu mitmekesistada ning juba ainuüksi see on tervitatav. Samas kimbutab riskifonde kehv maine.

“Ega riskifond ole Eesti investorile kuigi tuttav ja vajab kindlasti rohkem selgitamist, mis on selliste fondide mõte, millised on riskikohad ja seegi, millised on võimalused,” ütles Vähi. Tema hinnangul ei ­aita riskifondide mainele kaasa ka eestikeelne terminoloogia. “Sõna hedge-fund tõlgime meie tihtipeale kui riskifondi, aga mulle selline määratlus üldse ei meeldi, sest otsetõlge oleks ju riski maandamise fond. Ja need fondid pole ju tekkinud selle mõttega, et hullult riski juurde võtta, vaid vastupidi selleks, et klassikalistele osta-ja-hoia-investeeringutele lisada riski maandamise aspekti,” rääkis Vähi.

Et riskifondidel on riskantse investeeringu maine küljes, tuleb tema hinnangul sellest, et mõne fondi puhul võib tootlus väga palju kõikuda. “Ja juba iseenesest see, et kasutatakse võimendust, toob mõnele investorile kananaha ihule – et päris õudne asi –, kuigi professionaalse fondijuhi käes on võimendus lihtsalt üks tööriist. Näiteks selleks, et võtta erinevaid üksteist tasakaalustavaid positsioone – just selleks, et riske vähendada,” rääkis Vähi.

Tema sõnul on riskifondis tõepoolest asju, mis on teistmoodi kui tavalistes investeerimisfondides. “Kui tavalise investeerimisfondi puhul saame aru, et kui me kaotame raha – siis järelikult turud kukkusid. Ja kui turud kukkusid, siis see on okei, et mu portfell on 50% miinuses. Aga riskifondi puhul see strateegia ei ole nii intuitiivne. Sellepärast ongi raske mõista, miks mul selle fondi investeering kukkus, kui aktsiaturud on plussis,” rääkis Vähi.

Tema soovitus investoritele on, et nad end fondi strateegiaga kurssi viiks, ning fondijuhtidele, et nad võimalikult avatud oleksid. Kui fond ütleb, et strateegia on toorainetele panustamine, siis sellest on investorile ilmselgelt vähe, leiab Vähi. “Loomulikult varjatakse kiivalt oma saladusi, aga investor peab aru saama, millisesse fondi ta investeerib ja kuidas turu olukord seda mõjutada võib,” ütles Vähi.

Küll leiab Vähi, et kogu raha pole kindlasti mõistlik riskifondi paigutada. Riskifond on mõeldud oma portfelli riskide tasakaalustamiseks: kui investoril juhtub olema 80% varast aktsiates ja turg kukub, siis võib see 20% varast, mis riskifondis asub, kukkumise teinekord tasa teha.

Riskifonde sünnib järjest juurde

Finantsinspektsiooni järelevalve alla on paari viimase aastaga võetud hulk kohalikke riskifonde, viimane alles selle aasta kevadel.

Finantsinspektsiooni valvata on teiste hulgas 2014. aastal registreeritud FB Asset Management, mis alustas tegevust juba kaheksa aastat varem. Noorim on ärinaise Reet Roosiga seotud 4Times Capital AS, mille finantsinspektsiooni tänavu kevadel fondivalitsejate registrisse kandis.

Lisaks on turul ka näiteks Etalon Varahaldus, mis järgib küll sisuliselt riskifondi põhimõtteid, kuid õiguslikus mõttes finantsinspektsiooni fondivalitsejate nimekirja ei kuulu.

Iga riskifond kasutab oma strateegiat. 4Times Capitali KRR Funds panustab selle fondijuhi Mart Schultsi sõnul toor­aineturgudele. Etalon Varahaldusest on teada, et fondijuht Mikk Talpsepp panustab volatiilsusindeksile ehk VIXile. FB Asset Managementi kauplejad kasutavad optsioonistrateegiat USA laiapõhjalise S&P 500 indeksi võrdluses.