120 aasta investeerimistarkused

16. märts 2018, 06:00
Aastal 1900 oli põhiliseks transpordivahendiks veel hobune
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180316/BORS/180319818/AR/0/AR-180319818.jpg

Credit Suisse Research Institute koostöös Londoni Ärikooli professoritega on teinud ära tänuväärse töö ning jälginud investeeringute tootlikkust 23 riigis viimase ligi 120 aasta jooksul.

Kuna Ameerika Ühendriikide näol on tegemist eranditult kõige paremini dokumenteeritud kapitalituruga, on enamik varasemaid börsiajaloo uurimusi tehtud enamasti USA börsi põhjal. See on viinud aga liialt positiivsete tulemusteni, kuna sealt saadud tootlikkus on olnud üks kõrgemaid.

Credit Suisse'i uuringu tuumaks on 118 aastat hõlmav varade tootlus 23 riigist, mis katab aktsiaid, võlakirju, valuutat ning väärisesemeid.

Valitud riikide seast on 21 riigi kohta olemas pea katkematu börsi ajalõng, mis peegeldab ka selleaegsete investorite kogemust ehk arvesse on võetud nii võite kui ka kaotusi. Kuid kahe riigi – Hiina ja Venemaa – puhul tulid vahele revolutsioonid ja kommunistlik kord, mil börs oli pikka aega suletud ja varad sundvõõrandatud. Ajaloolise tootluse arvestamisel on arvesse võetud ka sundvõõrandamise tõttu aset leidnud finantsilised kaotused.

 

Valitud maade investorite seas oli nii võitjaid kui ka neid, kelle tootlus oli ajaloo tõttu kohutav. Viimaste hulka võiks arvata Hiina ja Venemaa, kelle investoritelt revolutsioonid ning kommunism kõik nende investeeringud viis. Austria-Ungari, kes vaadeldava aja alguses moodustab umbes 5 protsenti maailma turust, näitas viimase 118. aasta jooksul pikaajaliselt vaadeldud maadest kõige madalamat aktsiate tootlust.

Kuus halvimat aega globaalsete aktsiainvestorite jaoks olid kaks maailmasõda ja neli suurt karuturgu. 1929. aasta Wall Streeti must teisipäev (-54%) ja järgnenud suur depressioon, 1973.–1974. aasta naftakriis (-47% ) ja järgnenud majandussurutis, 2000.–2002. aastatel dotcom-mullile järgnenud karuturg (-44%) ning 2008. aastale järgnenud krediidikriis (-41%).

 

Kuigi maailmasõjad olid aktsiaturgudele negatiivsed, leidus ka võitjaid. Esimeses maailmasõjas kukkusid Saksamaa aktsiad 66 protsenti, samas Jaapani aktsiad aga tõusid 66 protsenti. Teisele maailmasõjale järgnenud ajal oli Jaapani ja Saksamaa tootlus vastavalt -96 ja -88, samal ajal näitasid USA ja Suurbritannia aktsiad väikest kasvu.

Maailmasõjad olid maailma aktsiatele vähem laastavad kui rahuaegsed karuturud. 1929–1931 musta teisipäeva ja suure depressiooni ajal kukkus maailmaindeks 54 protsendi võrra, võrreldes 31 protsendiga I maailmasõja ajal ja 12 protsendiga II maailmasõja ajal.

Vaadeldava aja alguses sõideti ringi veel hobusega, keegi ei olnud kuulnud lindistatud muusikat ega näinud filmi.  Samuti polnud keegi lennanud ega raadiot või arvutit kasutanud. Vaadeldud aja sees sündisid täiesti uued tööstused: elektrijaamad, autotööstus, lennukitööstus, ravimitööstus ja palju muud. Omakorda kahanes hobukaarikute, aurikute, küünalde ja muu säärase tootmine. Need muutused on näha börsil olevate ettevõtete käekäigust läbi aja. 20. sajandi alguses domineerisid raudtee-ettevõtted, moodustades Ühendkuningriigis ligi 50 protsenti turust. Sajand hiljem on raudtee langenud pea nulli lähedale.

Autorid uurisid, kas selle pika aja jooksul oleks investoritel olnud kasumlikum keskenduda uutele tööstusele taanduvate tööstuste arvel. Leiti, et kõik sõltub, kas aktsia hinnas on tulevikku arvesse võtnud. Alates 1900. aastast olid USA börsil suurimad taandujad raudteed. Kuid viimase 117 aasta jooksul on raudtee-aktsiad USA turgu löönud ning võitnud ka veonduse ja lennutööstuse aktsiaid alates 1920-30ndatest. Autorid leidsid, et investorid on läbi aja uusi tehnoloogiaid ülehinnanud. 

Ei tule erilise üllatusena, et suurem risk on toonud suurema tootluse ja aastast 1900 on parimat tootlust näidanud aktsiad, lüües raha 4,3 protsendi ning võlakirju 3,2 protsendi võrra aastas. Võlakirjad pakkusid rahast suuremat tootlust kõikjal peale Portugali. Riikide puhul, kus võlakirjade tootlus on olnud negatiivne, on kaotatud enim sõdade ja kõrge inflatsiooni tõttu, mis oli samuti peamiselt sõdade tagajärg.

Kuigi USA tootlus on üks suuremaid, pole see siiski esimesel kohal ning ka maailma keskmisest 5,1protsendisest tootlusest märkimisväärselt kõrgem. Parimat tootlust on pakkunud hoopis Austraalia, Lõuna-Aafrika Vabariigi ning Rootsi kapitaliturg.

Arenenud vs. arenevad turud

Vaatamata sellele, et lõppenud aasta jooksul tegid arenevad turud oma 38protsendise tootlusega arenenud turgude 23 protsendile tuule alla, on 120 aasta perspektiivis asjad teistpidi. Arenenud riikide tootlikkus oli arenevatest riikidest suurem keskmiselt 1 protsendi võrra aastas.

Kui 20. sajandi alguses oli kasv arenenud turgudest kiirem, siis 1917. aasta oktoobrirevolutsioon Venemaal viis sealsetelt investoritelt kõik investeeringud ning kiskus tootluse alla. 20ndate pulliturul jäi arenevate turgude tootlus arenevatele riikidele alla, kuid 1929. aasta must teisipäev mõjutas neid jälle vähem.

Edasi vaadates leiavad autorid, et aktsiatel on ees oodata väiksemat riskipreemiat kui viimase 118 aasta keskmine 4,3 protsenti. Seda praeguste madalate reaalintresside tõttu, millele ajalooliselt on järgnenud väiksem tootlikkus. Autorite pikaajaline prognoos on 3,5 protsenti.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. March 2018, 12:30

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing