Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    120 aasta investeerimistarkused

    Credit Suisse Research Institute koostöös Londoni Ärikooli professoritega on teinud ära tänuväärse töö ning jälginud investeeringute tootlikkust 23 riigis viimase ligi 120 aasta jooksul.

    Kuna Ameerika Ühendriikide näol on tegemist eranditult kõige paremini dokumenteeritud kapitalituruga, on enamik varasemaid börsiajaloo uurimusi tehtud enamasti USA börsi põhjal. See on viinud aga liialt positiivsete tulemusteni, kuna sealt saadud tootlikkus on olnud üks kõrgemaid.
    Credit Suisse'i uuringu tuumaks on 118 aastat hõlmav varade tootlus 23 riigist, mis katab aktsiaid, võlakirju, valuutat ning väärisesemeid.
    Valitud riikide seast on 21 riigi kohta olemas pea katkematu börsi ajalõng, mis peegeldab ka selleaegsete investorite kogemust ehk arvesse on võetud nii võite kui ka kaotusi. Kuid kahe riigi – Hiina ja Venemaa – puhul tulid vahele revolutsioonid ja kommunistlik kord, mil börs oli pikka aega suletud ja varad sundvõõrandatud. Ajaloolise tootluse arvestamisel on arvesse võetud ka sundvõõrandamise tõttu aset leidnud finantsilised kaotused.
     
    Valitud maade investorite seas oli nii võitjaid kui ka neid, kelle tootlus oli ajaloo tõttu kohutav. Viimaste hulka võiks arvata Hiina ja Venemaa, kelle investoritelt revolutsioonid ning kommunism kõik nende investeeringud viis. Austria-Ungari, kes vaadeldava aja alguses moodustab umbes 5 protsenti maailma turust, näitas viimase 118. aasta jooksul pikaajaliselt vaadeldud maadest kõige madalamat aktsiate tootlust.
    Kuus halvimat aega globaalsete aktsiainvestorite jaoks olid kaks maailmasõda ja neli suurt karuturgu. 1929. aasta Wall Streeti must teisipäev (-54%) ja järgnenud suur depressioon, 1973.–1974. aasta naftakriis (-47% ) ja järgnenud majandussurutis, 2000.–2002. aastatel dotcom-mullile järgnenud karuturg (-44%) ning 2008. aastale järgnenud krediidikriis (-41%).
     

    USA -8%  (1905-20)

    Ühendkuningriigid  -4%  (1900-21)

    Prantsusmaa -19%  (1929-82)

    Saksamaa -3%  (1900-54)    

    Jaapan -1%  (1900-50) 

    Kuigi maailmasõjad olid aktsiaturgudele negatiivsed, leidus ka võitjaid. Esimeses maailmasõjas kukkusid Saksamaa aktsiad 66 protsenti, samas Jaapani aktsiad aga tõusid 66 protsenti. Teisele maailmasõjale järgnenud ajal oli Jaapani ja Saksamaa tootlus vastavalt -96 ja -88, samal ajal näitasid USA ja Suurbritannia aktsiad väikest kasvu.
    Maailmasõjad olid maailma aktsiatele vähem laastavad kui rahuaegsed karuturud. 1929–1931 musta teisipäeva ja suure depressiooni ajal kukkus maailmaindeks 54 protsendi võrra, võrreldes 31 protsendiga I maailmasõja ajal ja 12 protsendiga II maailmasõja ajal.
    Vaadeldava aja alguses sõideti ringi veel hobusega, keegi ei olnud kuulnud lindistatud muusikat ega näinud filmi.  Samuti polnud keegi lennanud ega raadiot või arvutit kasutanud. Vaadeldud aja sees sündisid täiesti uued tööstused: elektrijaamad, autotööstus, lennukitööstus, ravimitööstus ja palju muud. Omakorda kahanes hobukaarikute, aurikute, küünalde ja muu säärase tootmine. Need muutused on näha börsil olevate ettevõtete käekäigust läbi aja. 20. sajandi alguses domineerisid raudtee-ettevõtted, moodustades Ühendkuningriigis ligi 50 protsenti turust. Sajand hiljem on raudtee langenud pea nulli lähedale.
    Autorid uurisid, kas selle pika aja jooksul oleks investoritel olnud kasumlikum keskenduda uutele tööstusele taanduvate tööstuste arvel. Leiti, et kõik sõltub, kas aktsia hinnas on tulevikku arvesse võtnud. Alates 1900. aastast olid USA börsil suurimad taandujad raudteed. Kuid viimase 117 aasta jooksul on raudtee-aktsiad USA turgu löönud ning võitnud ka veonduse ja lennutööstuse aktsiaid alates 1920-30ndatest. Autorid leidsid, et investorid on läbi aja uusi tehnoloogiaid ülehinnanud. 
    Ei tule erilise üllatusena, et suurem risk on toonud suurema tootluse ja aastast 1900 on parimat tootlust näidanud aktsiad, lüües raha 4,3 protsendi ning võlakirju 3,2 protsendi võrra aastas. Võlakirjad pakkusid rahast suuremat tootlust kõikjal peale Portugali. Riikide puhul, kus võlakirjade tootlus on olnud negatiivne, on kaotatud enim sõdade ja kõrge inflatsiooni tõttu, mis oli samuti peamiselt sõdade tagajärg.
    Kuigi USA tootlus on üks suuremaid, pole see siiski esimesel kohal ning ka maailma keskmisest 5,1protsendisest tootlusest märkimisväärselt kõrgem. Parimat tootlust on pakkunud hoopis Austraalia, Lõuna-Aafrika Vabariigi ning Rootsi kapitaliturg.
    Arenenud vs. arenevad turud
    Vaatamata sellele, et lõppenud aasta jooksul tegid arenevad turud oma 38protsendise tootlusega arenenud turgude 23 protsendile tuule alla, on 120 aasta perspektiivis asjad teistpidi. Arenenud riikide tootlikkus oli arenevatest riikidest suurem keskmiselt 1 protsendi võrra aastas.
    Kui 20. sajandi alguses oli kasv arenenud turgudest kiirem, siis 1917. aasta oktoobrirevolutsioon Venemaal viis sealsetelt investoritelt kõik investeeringud ning kiskus tootluse alla. 20ndate pulliturul jäi arenevate turgude tootlus arenevatele riikidele alla, kuid 1929. aasta must teisipäev mõjutas neid jälle vähem.
    Edasi vaadates leiavad autorid, et aktsiatel on ees oodata väiksemat riskipreemiat kui viimase 118 aasta keskmine 4,3 protsenti. Seda praeguste madalate reaalintresside tõttu, millele ajalooliselt on järgnenud väiksem tootlikkus. Autorite pikaajaline prognoos on 3,5 protsenti.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Lammuta või maha: Ossinovski uusarenduses tehti andestamatu viga
Väikeaktsionär sai dividendivaidluses järgmise võidu
Analüütik: varaklass, mis hoiab keerulisel ajal tuled põlemas
Raadiosaated
Ehitusettevõtete TOPi neljas: see on langus, mitte kriis
Seekordne "Äripäeva TOPi" saade on ehitusettevõtete TOPist. Stuudios on TOPis neljandaks tulnud Embach Ehituse juht Andres Salusaar ja KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar.
Seekordne "Äripäeva TOPi" saade on ehitusettevõtete TOPist. Stuudios on TOPis neljandaks tulnud Embach Ehituse juht Andres Salusaar ja KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Martin Mark: Eesti uus visioon peab olema õigesti fokuseeritud
Tihtilugu kipume keskenduma probleemidele, mis saadavad meid igal pool. Neisse liialt kinni jäädes võib ununeda suur pilt ja sündida kasvu pidurdavad otsused, kirjutab If Kindlustuse Balti erakliendiüksuse juht Martin Mark.
Tihtilugu kipume keskenduma probleemidele, mis saadavad meid igal pool. Neisse liialt kinni jäädes võib ununeda suur pilt ja sündida kasvu pidurdavad otsused, kirjutab If Kindlustuse Balti erakliendiüksuse juht Martin Mark.
Kõik arvamuslood

TOP 100

Eesti kõige edukamad ettevõtted

Saaremaa edukaima firma juht: „Ütlesite, et mu hääl kõlab tüdinult. See tuleb sellest, et …“ Edetabelis 135 ettevõtet
1
Eesti GaasMargus Kaasik
juhatuse esimees
2
Admiral MarketsSergei Bogatenkov
tegevjuht
3
UtilitasPriit Koit
kontserni juht
Vaata kogu nimekirja

20 aastat investeerimiskogemust portfellihalduses

Olulisemad lood

Investor
Tööturu jahenemine sundis Wall Streeti kolmapäeval langusele
USA suured indeksid sulgusid kolmapäeval punases: S&P 500 taandus -0,39%, Dow 30 kaotas veidi vähem -0,19% ning Nasdaq langes enim -0,58%. Põhjus on selles, et investorid vaatavad pessimistlikult andmeid, mis annavad märku tööturu kiirest jahenemisest.
USA suured indeksid sulgusid kolmapäeval punases: S&P 500 taandus -0,39%, Dow 30 kaotas veidi vähem -0,19% ning Nasdaq langes enim -0,58%. Põhjus on selles, et investorid vaatavad pessimistlikult andmeid, mis annavad märku tööturu kiirest jahenemisest.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Ukraina oligarhide elu läheb aina kibedamaks
Seisakuriik: Suurbritannia on rahast lage
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Kuidas tipus lõpetada?
Sure nulliga. Kuidas võtta enda rahast ja elust viimast?
Kõik videod
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Kõik gasellide lood
Juhtimine
Äkki tagandatud börsifirma juht: sisulise koostööni me ei jõudnudki
Balti lisanimekirjas noteeritud puitkiudplaaditootjas Nordic Fibreboardis vaid loetud päevad ametis olnud ja seejärel tagandatud tegevjuht Aigar Kallas nentis, et oleks ettevõttelt oodanud selgemat rollide jaotust.
Balti lisanimekirjas noteeritud puitkiudplaaditootjas Nordic Fibreboardis vaid loetud päevad ametis olnud ja seejärel tagandatud tegevjuht Aigar Kallas nentis, et oleks ettevõttelt oodanud selgemat rollide jaotust.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Suurfirmade tippjuhid jätkusuutlikkusest: iPhone’i äraviskamine pole lahendus, pikaajaline strateegia on
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Osta "katkine" aken: Tesla teeb kunagise fopaa rahaks
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Särav saatejuht kindlustab tagalat investeeringutega "Olen teinud ka palju vigu"
Reportaaž Narva piiripunktist: tuhat soomlast saja illegaalse immigrandi asemel
Auto|Piloot. Nelja erinevas kastmes Lamborghiniga Itaalia teedel – jää hüvasti, mootorite Heino Eller Eksklusiiv!
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Enefit Green investeerib Leetu 150 miljonit eurot
Enefit Green investeerib 14 tuulikuga pargi ehitusse ligi 150 miljonit eurot, valik langes Leedu kasuks, kus ehitamine lihtsam.
Enefit Green investeerib 14 tuulikuga pargi ehitusse ligi 150 miljonit eurot, valik langes Leedu kasuks, kus ehitamine lihtsam.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Ehitusettevõtete TOPi neljas: see on langus, mitte kriis
Seekordne "Äripäeva TOPi" saade on ehitusettevõtete TOPist. Stuudios on TOPis neljandaks tulnud Embach Ehituse juht Andres Salusaar ja KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar.
Seekordne "Äripäeva TOPi" saade on ehitusettevõtete TOPist. Stuudios on TOPis neljandaks tulnud Embach Ehituse juht Andres Salusaar ja KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Eesti õpilased püsivad PISA tabelis Euroopa tipus
Eesti õpilased saavutasid selleaastases PISA testis Euroopa tipptulemuse, mõnes valdkonnas seda jagades, ning on maailmas esikaheksas koos Aasia tippriikidega.
Eesti õpilased saavutasid selleaastases PISA testis Euroopa tipptulemuse, mõnes valdkonnas seda jagades, ning on maailmas esikaheksas koos Aasia tippriikidega.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.