Enamik börsijuhte hoiab töötasu saladuses

PRFoodsi juht Indrek Kasela ütles, et PRFoods on valdusettevõte ja seal on tema tasu 9000 eurot kuus. „Suurim kulubaas on Saaremere Kalas, mis on operatiivettevõte. Seal on ka boonussüsteemid,“ ütles Kasela.

Niikaua kuni seadus annab vaid suunise, mitte kindla käsu kätte, pole ka palkade avalikustamist loota. Olukord on omamoodi silmakirjalik, sest ettevõtted ise väidavad, et tasud on välja toodud – aga see summa on reeglina antud ühes potis kogu kontserni juhtide peale ja neid võib olla omakorda kümmekond. Kuidas see summa inimeste peale jaotub, teavad vaid asjaosalised ise. Tavainvestori jaoks jäävad tasustamise täpsed asjaolud ning sageli ka tasu suurusjärk saladuseks.

Kuigi kõik tabelis olevad numbrid saadeti ettevõtetele endile kontrollimiseks ja igaühel oli võimalik sõna sekka öelda, saab enamiku arvude juures öelda vaid, et tegu on umbkaudse hinnanguga, sest täpsemaid suurusjärke ettevõtted ütlema ei soostunud.

Näiteks Tallinki puhul on aastaaruandes välja toodud, et juhtkonnale maksti 2017. aastal kokku miljon eurot. Kuna Tallinki juhtkonda kuulub kolm liiget, tuleb kirvemeetodiga kalkuleerides summa kolmeks jagada ning niimoodi saab igaüks 330 000 eurot aastas: nõnda teeb Tallinkit möödunud aastal juhtinud Janek Stalmeister teistele juhtidele pika puuga ära.

Kuid selles suures summas võivad kajastuda ka tasud, mis otseselt praeguste juhtide peale ei kulu – näiteks lahkumistasud või veel mõned erakorralised väljamaksed. Näiteks LHV Grupi juhtide tasudesse on sisse rehkendatud ka võlakirjade intressid. See tähendab, et kui mõni juht on endale soetanud võlakirjad ning nende pealt intressi teenib, liigitatakse see summa juhtide tasude hulka.

Tallinkilt aru pärides sai vastuseks vaid, et vahemikud pole õiged ning kinnitada saab vaid üldsummat: juhtkonnale ja nõukogule maksti kokku 1,18 miljonit eurot. „Meie juhtide palkasid pole sellisel kujul kuskil välja toodud. Kalkulatsioonide avaldamine sellisel kujul on riskantne, kuna need ei toetu faktidele, vaid oletustele,“ teatati Tallinkist.

Tallinki pikaajaline investor Toomas Kivimägi ütles, et kuna ettevõtte juhtide palk on marginaalne osa ettevõtte kogukuludest, siis tema jaoks pole info avalikustamine oluline. „Pigem tekitab tihtipeale põhjendamatut kadedust nii aktsionäride kui ka ettevõtte enda sees! Eestis on väga hea juht harva ülemakstud, sellepärast ei pea ülearu muretsema. Teine lugu on aktsiaoptsioonidega juhtkonna motiveerimiseks. Kuna neid jaotatakse ka n-ö olemasolevate aktsionäride arvel, siis see info peab olema (ja minu teada ongi) avalik,“ lausus Kivimägi.

Võrreldes Eesti riigiettevõtete juhtide palkadega on erasektori juhid paremas seisus: üht parimat palka saab Eesti Panga juht, kes mullu teenis ligikaudu 165 000 eurot. Tallinki numbreid on Eestis raske ületada: Tallinkile järgnevad Kaubamaja, Olympicu ja Merko Ehituse juhid jäävad neist enam kui 100 000 euroga maha.