Enamik börsijuhte hoiab töötasu saladuses

Eesti tõenäoliselt kõige paremini tasustatud börsifirma juht Janek Stalmeister.  Foto: Andres Haabu
Liina Laks • 12. juuni • 5 min
Jaga lugu:

Kuigi börsiettevõtted peavad kord aastas oma juhtide palgad avalikustama, annavad paljud endast kõik, et täpne number kuidagi välja ei tuleks.

Börsiettevõtete niinimetatud hea ühingujuhtimise tava näeb ette, et juhtide palgad võiks avalikuks teha, aga suurem osa kontserne püüab juhtide täpseid tasusid varjata. Vaid käputäis ettevõtteid ei tee palgast saladust. Varjamist põhjendatakse nii eraisikute kaitsega – et juhtide tasud on nende endi asi ning ei kuulu avalikkusele teadmiseks, aga ka sellega, et see teadmine ei annaks investoritele midagi juurde.

Seega eristuvad meie ettevõtted Lääne börsifirmadest, kus juhtide tasud ja boonused on kogu maailmale näha ning võrdlusmoment kohe olemas: kas parimate tasudega inimesed on ka parimad juhid? Ja kuivõrd on aasta boonused aasta tulemustega kooskõlas?

Palga-ja boonussüsteemide poolest on meie börsiettevõtted äärmiselt mitmekesised: on ettevõtteid,  kus juht üldse palka ei saa – nagu mullu börsile toodud Efteni III fond. See ei tähenda aga, et Viljar Arakas tasuta tööd teeks:“Kuna EfTEN Real Estate Fund III AS on fond, mille eest fondivalitseja EfTEN Capital AS saab juhtimistasu, siis noteeritud ettevõtte juhtkonnale – nõukogule ja juhatusele – tasu eraldi fondist ei maksta,“ ütles Arakas.

PRFoodsi juht Indrek Kasela ütles, et PRFoods on valdusettevõte ja seal on tema tasu 9000 eurot kuus. „Suurim kulubaas on Saaremere Kalas, mis on operatiivettevõte. Seal on ka boonussüsteemid,“ ütles Kasela.

Niikaua kuni seadus annab vaid suunise, mitte kindla käsu kätte, pole ka palkade avalikustamist loota. Olukord on omamoodi silmakirjalik, sest ettevõtted ise väidavad, et tasud on välja toodud – aga see summa on reeglina antud ühes potis kogu kontserni juhtide peale ja neid võib olla omakorda kümmekond. Kuidas see summa inimeste peale jaotub, teavad vaid asjaosalised ise. Tavainvestori jaoks jäävad tasustamise täpsed asjaolud ning sageli ka tasu suurusjärk saladuseks.

Kuigi kõik tabelis olevad numbrid saadeti ettevõtetele endile kontrollimiseks ja igaühel oli võimalik sõna sekka öelda, saab enamiku arvude juures öelda vaid, et tegu on umbkaudse hinnanguga, sest täpsemaid suurusjärke ettevõtted ütlema ei soostunud.

Näiteks Tallinki puhul on aastaaruandes välja toodud, et juhtkonnale maksti 2017. aastal kokku miljon eurot. Kuna Tallinki juhtkonda kuulub kolm liiget, tuleb kirvemeetodiga kalkuleerides summa kolmeks jagada ning niimoodi saab igaüks 330 000 eurot aastas: nõnda teeb Tallinkit möödunud aastal juhtinud Janek Stalmeister teistele juhtidele pika puuga ära.

Kuid selles suures summas võivad kajastuda ka tasud, mis otseselt praeguste juhtide peale ei kulu – näiteks lahkumistasud või veel mõned erakorralised väljamaksed. Näiteks LHV Grupi juhtide tasudesse on sisse rehkendatud ka võlakirjade intressid. See tähendab, et kui mõni juht on endale soetanud võlakirjad ning nende pealt intressi teenib, liigitatakse see summa juhtide tasude hulka.

Tallinkilt aru pärides sai vastuseks vaid, et vahemikud pole õiged ning kinnitada saab vaid üldsummat: juhtkonnale ja nõukogule maksti kokku 1,18 miljonit eurot. „Meie juhtide palkasid pole sellisel kujul kuskil välja toodud. Kalkulatsioonide avaldamine sellisel kujul on riskantne, kuna need ei toetu faktidele, vaid oletustele,“ teatati Tallinkist.

Tallinki pikaajaline investor Toomas Kivimägi ütles, et kuna ettevõtte juhtide palk on marginaalne osa ettevõtte kogukuludest, siis tema jaoks pole info avalikustamine oluline. „Pigem tekitab tihtipeale põhjendamatut kadedust nii aktsionäride kui ka ettevõtte enda sees! Eestis on väga hea juht harva ülemakstud, sellepärast ei pea ülearu muretsema. Teine lugu on aktsiaoptsioonidega juhtkonna motiveerimiseks. Kuna neid jaotatakse ka n-ö olemasolevate aktsionäride arvel, siis see info peab olema (ja minu teada ongi) avalik,“ lausus Kivimägi.

Võrreldes Eesti riigiettevõtete juhtide palkadega on erasektori juhid paremas seisus: üht parimat palka saab Eesti Panga juht, kes mullu teenis ligikaudu 165 000 eurot. Tallinki numbreid on Eestis raske ületada: Tallinkile järgnevad Kaubamaja, Olympicu ja Merko Ehituse juhid jäävad neist enam kui 100 000 euroga maha.

Kõik on vale, aga kuidas õige on, me ka ei ütle

„Mis metoodikat te kasutanud olete? Tulemus ei ole õige,“ ütles Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalujuhatuse liikmete tasude kohta, aga ei soostunud ütlema, kuidas õige on. Ekspress Grupp toob välja oma juhatuste liikmetele, sealhulgas tütarettevõtete juhtide, tasude üldsumma – 1,3 miljonit. Juhatusse kuulus eelmisel aastal vahelduva eduga 4 inimest, kuid tütar-ja sidusettevõtteid on Ekspressil tervelt 23.

„Baltika on avaldanud täpse informatsiooni oma kvartali-ja aastaaruannetes ning me kinnitame, et juhatuse liikmete ega nõukogu liikmete tasud aasta jooksul muutunud ei ole,“ ütles Baltika juhatuse liige Maigi Pärnik-Permik. Baltika on aastaaruandes juhatuse liikmetele makstava summana välja toonud 261 000 eurot. Pool aastat oli juhatus kolmeliikmeline. „Ühtlasi sooviksime rõhutada, et me ei pea õigeks spekulatiivsete ning ebatäpsete arvutuste tegemist Äripäeva poolt.“

Äripäevaga kõnelenud ettevõtte juhtkonna liikmetest ütlesid mitmed, et nende poolest võiksid tasud ka avalikud olla, kuid Eesti kultuuris on see nii kaua taunitud olnud, et nüüd kardetakse tasu ikka veel rahvale näidata ning nemad ei tohi lepingust tulenevalt palka välja öelda isegi siis, kui ise tahaksid. Küll aga avaldati lootust, et see kultuur Eestis juba mõne aasta jooksul muutub.

Head näited

Kuid on ka positiivseid näiteid, kes oma juhtide palga nimeliselt ja eurose täpsusega häbenematult välja toovad. Neid on tänavu on ainult kolm: Arco Vara, Merko Ehitus ja Tallinna Kaubamaja.

Merko Ehituse finantsüksuse juht Priit Roosimägi ütles, et Merko Ehituse juhtkonna liikmete avalikustamine kujunes sellisena välja aastate jooksul. „Juhtkonna tasude avalikustamine pole Merko Ehituse jaoks olnud eraldi fookusteema, vaid üks osa üldisest avalikust aruandlusest,“ rääkis Roosimägi ning lisas, et nende arusaama kohaselt hindavad investorid kõrgelt piisavat avatust. „Juhtkonna tasud on ainult üks väike osa sellest koondpildist, mille eraldiseisvat mõju ma üle ei tähtsustaks.“

Kaubamaja juht Raul Puusepp teenis mullu ühes lisatasudega 197 000 eurot. „Tulevikus juhtide tasude avaldamise regulatsioon karmistub veelgi seoses Euroopa Liidu aktsionäride õiguste direktiiviga. Selles kontekstis peetakse juhtide tasude avalikustamist oluliseks just läbipaistvuse tagamise eesmärgil,“ ütles Puusepp.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt