investor Toomas • 8. jaanuar 2016
Jaga lugu:

Investor Toomas: aktsiakrahhe on võimatu prognoosida

Wall Streeti raputas aasta alguses Hiina börsi mõju.  Foto: epa

Aasta algas aktsiaturgudel nukralt, kuna langus lõi börsidele sisse kui välk selgest taevast. Samas on ajalugu näidanud, et härra Turg on ka varem suutnud investoreid ootamatult üllatada.

Selle aasta esimesel kauplemispäeval suleti Hiina börs pärast seda, kui see oli 7 protsenti kukkunud. Ekspertide sõnul tuli terav langus ootamatult, kuid ometi tiris see endaga kaasa kõik suuremad aktsiaindeksid maailmas. Börsidelt haihtus miljardeid eurosid ning selle otsest põhjust on keeruline välja tuua.

Suurimad krahhid pole saabunud hoiatusega

Huvitav fakt on see, et kui juhtus 1929. aasta 28. oktoobri esmaspäeva börsikrahh, siis sellele eelnenud nädalatel ei ilmunud ajalehtedes ühtegi olulist uudist ega teadet aktsiaturgude kohta. Järgmisel päeval pärast seda, kui Dow Jones oli kukkunud 11,7%, kirjutas Associated Press, et tegemist oli langusega, kuna investorid olid nädalavahetusel otsustanud oma positsioonid turul ümber mängida. The New York Times kirjutas järgneval päeval, et tegemist on lihtsalt üldise kindluse vähenemisega. The Wall Street Journal väitis, et languse põhjuseks oli kahjumis olevate aktsiapositsioonide likvideerimine. Kuid ilmus ka uudisnupuke sellest, et vastu võidakse võtta Smoot-Hawley tariif, mis võib ettevõtete kasumitele liiga teha. Samas on raske uskuda, et see võis endaga kaasa tuua nii järsu krahhi börsidel.

Järgmisel päeval, 29. oktoobril kirjutasid lehed ka sellest, et mitmed prominentsed pankurid kasutavad praegust langust ära aktsiate juurde ostmiseks. Seega ei viidanud miski sellele, et USA ja maailmamajandust ootavad ees nutused 1930ndad.

Investoril pole midagi teha

1987. aasta 19. oktoobri must esmaspäev saabus samuti ootamatult. Dow Jones kukkus sel päeval 22,61 protsenti. Samas ametlikud järeldused 1987. aasta krahhi kohta ei suuda ära põhjendada, miks see juhtus.

Brady komisjoni selgituses tuuakse põhjusena välja suur kaubandusdefitsiit, mille tõttu tõusid intressimäärad uutesse kõrgustesse. Põhjusena tuuakse ka maksutõusu, mille tõttu mitmed ülevõtmised börsil jäid ära, ja see avaldas survet aktsiahindadele.

Nobeli majandusauhinna võitja Robert Shiller tegi Brady komisjoni järelduste kohta oma uurimustöö ja jõudis arusaamadeni, et mainitud põhjused polnud piisavalt suured äkiliseks languseks.

Ka Hiina krahh aasta esimesel kauplemispäeval tõestas meile taas, et investorid on selliste äkklanguste ees kaitsetud. Üritades ette aimata igat börsi suuremat liikumist, võrduks see päevakauplemisega, kus investor üritab igast langusest ja tõusust kasu lõigata. Kui börsidel on meeleolu nukker, tasuks aktsiahindu mitte vaadata, sest pika ajahorisondiga investoril tuleks eelkõige lähtuda oma strateegiast.

Jaga lugu:
Hetkel kuum