investor Toomas • 4. mai 2016 • 2 min
Jaga lugu:

Investor Toomas: mis on investorite lolli käitumise taga?

Investor Toomas  Foto: Anti Veermaa

Investorid pole kaugeltki loogilise mõtlemise või käitumisega isendid ja minu arvates kõige ilmekamalt illustreerib seda fakti dispositsiooni efekt – investorid hoiavad liiga kaua kaotavaid positsioone ja müüvad liiga vara võitvaid. Miks investorid käituvad nii rumalalt?

Investorite käitumisharjumusi on üle kogu maailma põhjalkult uuritud, kuid dispositsiooni efekt on endiselt üks seni seletamatuid fenomene alates 1985. aastast, kui seda maailmas esimest korda tutvustati. Miks müüvad investorid kasumis olevaid aktsiaid liiga vara ja hoiavad liiga kaua kinni miinuses olevatest aktsiatest?

Terrance Odean on ühena paljudest seda teemat lahanud enda 1998. aastal ilmunud teadusartiklis, milles ta tõestab, et investorite müüdud tõusvad aktsiad tõusevad edasi ning investorite hoitud miinuses olevad aktsiad jätkavad langemist. Ehk mida kauem investorid hoiavad langevaid positsioone ja mida kiiremini nad müüvad tõusvaid, seda rohkem kahju nad endale teevad.

Ühe teooriana on uuritud ka investorite taju, mis võib neid sundida ebaratsionaalselt käitma. Näiteks usuvad investorid, et tänased kaotajad näitavad paremat tootlust kui tänased võitjad ning tänased võitjad on homsed kaotajad. Ometi on ka see teooria teadustöödes ümber lükatud.

Uurimused on tõestanud, et kuigi paremini haritud investorid suudavad paremini dispositsiooni efekti vältida, siis nemadki pole immuunsed. Locke ja Mann uurisid professionaalseid futuuride kauplejaid ja leidsid, et kuigi kõik kauplejad hoiavad kaotavaid positsioone liiga kaua, siis kõige vähem edukad kauplejad hoidsid kaotavaid positsioone kõige kauem ja kõige edukamad kõige vähem.

Detsember on erand

Üks oluline tegur selle fenomeni juures on ka maksude optimeerimine, kuigi see pole dispositsiooni efekti põhjus. Investorid peaksid maksude optimeerimise eesmärgil lükkama edasi võitvate positsioonide müümist vähemalt osaliseltki ning selle asemel tasakaalustama kasumeid negatiivsete positsioonide likvideerimisega. Seni on uurimused näidanud, et kuigi investorid tõepoolest suurendavad kahjumis aktsiate müümist aasta lõpus, siis aasta jooksul seda ei tehta. Seetõttu on detsember üks väheseid perioode, kus dispositsiooni efekti ei kipu esinema.

Mind vägagi huvitab see fenomen. Majandusmudeleid ehitatakse üles just sel samal oletusel, et inimene on ratsionaalne olend, aga dispositsiooni efekt on üks kindlamaid tõestusi vastupidisele. See muudab minu jaoks just investeerimise sedavõrd huvitavaks, sest investeerimine ei baseeru puhtalt vaid numbritel või kavalatel mudelitel ja analüüsidel. Selles on vaja mõista ka inimpsühholoogiat, tajuda laiemaid trende ning, mõnikord, omada ka lihtsalt õnne.

Eks ma üritan oma portfellis rohkem tähelepanu pöörata dispositsiooni efektile. Ometi vaevab mind küsimus, millal on õige aeg müüa ja millal hoida? Seda ei tea meist paraku keegi ette.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt