Murra metsast välja!

Eile kirjutas Äripäev kaaneloos, kuidas reeglid pidurdavad alternatiivbörsi hoogu – First North pole siiani korralikult käivitunud, sest karmid reeglid peletavad väikefirmasid, kelle ärile hoo andmiseks on alternatiivbörs mõeldud.

Äripäeva toimetuse meelest peitub puuduva hoo põhjus sügavamal ettevõtja peas. Kui regulatsioonid ja kapitali kaasamise võimalused võivad mõne jaoks tunduda piisavad, aga teise jaoks mitte, siis veelgi olulisem on ettevõtja julgus ja ambitsioon oma äri kasvatamiseks. Praegu jääb puudu tahtmisest (ja vahel ka ideest) seada suurt sihti.

Tallinna börs tähistas eile 20. aastapäeva ja vähemalt praegu võib tunda rõõmu, et LHV on toonud kauaoodatud tähelepanu ja kaasalöömist. LHV ise võib samuti julgelt naeratada, sest ligi nädalaga on ettevõtte aktsia hind kerkinud pea kümnendiku. Investorid rõõmustavad, ettevõte rõõmustab, börs rõõmustab. Loodame, et LHV innustab ka teisi.

Kuna LHV on Eesti mõistes juba suur ettevõte, siis paljude jaoks võib börsileminek tunduda liiga suur samm. Mõistlikum tundub mõni aasta veel hoogu koguda, natuke kasvada ja siis uuesti vaadata, kas aeg on küps. Kahjuks “arutleme ja analüüsime” suhtumine kaugele ei vii, tegudeta tabab ettevõtjat seisak. Heal juhul väike kasv.

Tallinna börsi põhinimekirja või isegi alternatiivturule on viimaste aastatega lisandunud vähe huvilisi. Sisuliselt saab Eesti uued tulijad lugeda üles ühe käe sõrmedel. Ettevõtted, kes juba on pannud oma aktsiad välja avalikuks kauplemiseks, ei suuda aga Tallinna börsil olulist käivet tekitada. Samal ajal ei torka silma, et börsi juhtkond otsiks meeletult värskeid ettevõtteid või ideid, et esimeste aastate tuhinat taastada ja kauplemisplatvorm uuesti käima tõmmata. Tundub, et osapooled on praeguse olukorraga rahul. Pole ka ime, kui räägitakse varjusurmast.

Probleemides ei saa aga süüdistada ainult väliseid tegureid. Ettevõtja peab küsima ka endalt, miks ta tahab olla ettevõtja, aga ei sea suurt sihti ja rahuldub vähesega. Alustava ja väikeettevõtja jaoks on kindlasti üks oluline lähtepunkt leida investor idee elluviimiseks. Kuid vahel tundub, et pidevalt ületatud takistused vähendavad nii palju indu, et lõpuks lepitakse märksa madalama lennuga, kui esialgu plaaniti.

Ettevõtja võib vastu vaielda, et ambitsiooni tal jätkub, kuid keskkond takistab. Alternatiivbörsile minnes tuleb arvestada omajagu paberimajandusega. Aruandlus, mis nõuab niigi piiratud koguses aega ja raha, võib tunduda liiga koormav ja pigem peletab, kui meelitab. Praegu on lihtsam minna panka laenu küsima või proovida kapitali kaasata ühisrahastusega.

Bürokraatia võib aga veel ühel moel end ära tasuda. Tallinna alternatiivbörsile läinud Linda Nektar sai peale raha ka parema välise imago. Eksportiv ettevõte saab välispartnerite silmis teise tähendusega usaldusväärsuse, sest nüüd on suhe börsil kaubeldava firmaga.Suure ambitsiooniga ettevõte seab suure sihi ja võib jõuda kõrgele, aga seda valusam võib olla ka kukkumine. Sellegipoolest ei tasu ebaõnnestumist karta, sest see võib panna aluse järgmisele ideele, mis täidab suuremat eesmärki.