Aga kustkohast siis saaks raha juurde, kultuuriinimesed?

“Meid on juba solidaarselt kärbitud,” seisis nädal tagasi Stenbocki maja ees piketeerinud näitlejate ja teiste teatritegijate suurel plakatil. Sellesama loosungi all toodi välja, kui nirult on aastate jooksul tõusnud kultuuritöötaja miinimumpalk, mida paljud teatritöötajad asjaosaliste kinnitusel teenivadki.

Viimastel aastatel on kultuuriministeeriumi kulude ja investeeringute osakaal riigieelarvest üsna tempokalt kahanenud, kukkudes 2021. aasta 2,44% pealt tänavuseks 1,96% peale. Tuleval aastal, mil ees ootab see va solidaarne kärbe, langeb vastav näitaja juba 1,77%ni. Ministeeriumi eelarve väheneb ka nominaalselt – tänavusega võrreldes 5%.

Ja ometigi võib väita, et Eesti riik panustab kultuuri märkimisväärselt, sest kui võrrelda Euroopa riikide sellekohaseid kulutusi suhtena SKPsse, siis selle põhjal kuulub Eesti esimesse otsa.

Äripäeva meelest viitab niisugune kahetine olukord asjaloole, et kultuurisektori rahaline seis vajab kestlikkuse tagamiseks ulatuslikumat sorti ümberkorraldusi. Praegust kriisi tuleks rakendada tõukena, mis aitab saavutada vajalikke muudatusi.