„Planeeritavad seadusemuudatused on tööandjatega läbi arutatud ja Rimi hinnangul need kindlasti hõlbustavad alaealiste töötamist,“ ütles Rimi Eesti Food ASi personalihalduse juht Jaanika Raudam, kelle meelest tuleks noorte soovi töötada igati soodustada. „Mõistagi on piirangud olulised selleks, et noor tegeleks esmajärjekorras kõige tähtsamaga – õppimisega, samuti selleks, et töötaja eale sobilikud tingimused oleksid tagatud,“ märkis ta.

Nimelt on võtnud sotsiaalministeerium ette muuta töölepingu seadust selliselt, et alaealiste töösuhete regulatsioon muutuks paindlikumaks. Praegune seadusandlus on rangem, kui Euroopa Liidu direktiiv nõuab ning see on pannud ettevõtjad vältima nii alaealiste palkamist kui ka nendega töölepingu sõlmimist, märkisid advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat Annika Vait ja jurist Liisa Orav.

Raudami sõnul on Rimi kauplustekett pakkunud alaealistele võimalust töötada koolivaheaegadel, eelkõige suvel. „Töötamine vaheaegadel annab noortele tööharjumuse ning edaspidiseks eluks äärmiselt vajaliku ettekujutuse distsipliinist,“ leidis ta.

Raudam rääkis, et Rimis teevad alaealised üldjuhul lihtsamaid abistavaid töid. Ettevõttes töötanud alaealised on enamasti vanuses 15-17, kuid on ette tulnud ka nooremaid. „Need on olnud siiski erandid,“ ütles ta.

Alaealiste palkamist Raudam keeruliseks ei pea ning tema arvates on seni hästi toiminud ka koostöö tööinspektsioonilt kooskõlastuste saamiseks. Pigem pidas ta vajalikumaks eelkõige tööandja valmisolekut. „Alaealiste palkamine eeldab eelkõige kaupluse juhtkonna teadlikkust, valmisolekut arvestada piirangutega ning loomulikult ka valmisolekut juhendamiseks ning suunamiseks,“ selgitas ta.

Peamine mure on noorte käitumisprobleemid

Selveri kommunikatsioonispetsialist Karl-Villiam Vaserik tõdes, et nende hinnangul ei ole noorte peamine probleem kogemuse puudumine, vaid käitumisprobleemid ja suhtumine töösse. „Kogemuse saame meie anda, oleme valmis ise välja õpetama.“

Peamiselt on Selver eelistanud tema sõnul tööle võtta täisealisi noori, kuid võetud on ka nooremaid, 13-17aastaseid. Enamasti palgatakse neid suveperioodiks, puhkuste ajaks, ning jõuluvaheajaks. Seetõttu on Vaseriku hinnangul eriti tervitatav plaanitud muutus pikendada koolivaheaegadel töötamise aega.

Samas tõdes ta, et alaealiste palkamine on keerukas ja takistuseks on saanud seadusest tulenevad piirangud. „Töö kaubanduses on küll mitmekülgne, kuid samas raske. Alaealist ei saa rakendada pikki tööpäevi tegema, raskusi tõstma, töötama piimakülmas, käitlema tubakatooteid, müüma alkoholitooteid,“ loetles ta.

Vaseriku hinnangul võiks alaealiste töötamist kindlasti soodustada, eelkõige seaduste muutmisega tööandjasõbralikumaks.

„Kui noored soovivad iseseisvamat elu alustada ja tööd teha, ei peaks tööandja selle eest karistada saama,“ ütles ta. „Võtame hea meelega tulevikus noori samuti tööle nii hooajaks kui ka kooli kõrvalt. Nii mõnigi alaealine, kes meile on tööle tulnud, on endale leidnud kaubanduse valdkonnast elukutse ning läinud edasi õppima.“

Piisata võiks vanema nõusolekust

Ministeeriumi kavandatavaid muudatusi pidas mõistlikuks ka lühiajalisi tööpakkumisi vahendava GoWorkaBit kaasasutaja Kei Karlson.

„Esmapilgul tunduvad kõik muudatused seotud sellega, et alaealised võiksid teha ületunde, töötada ööajal ja teha põhimõtteliselt tööd täisajaga võrdselt täiskasvanutega, kui neil koolikohustus puudub,“ järeldas Karlson.

Ta tunnistas, et ei ole kursis sellega, kui palju on neid alaealisi, kes töötavad täiskohaga ja neid muutusi vajaks. „Meie puutume pigem kokku alaealistega, kes sooviks teha tööd oma muude tegemiste kõrvalt ja selle puhul on piiranguks näiteks tööinspektsiooni luba teatud olukordades, kus võiks piisav olla näiteks lapsevanema nõusolek. Samuti piirangud töö sisule, mis on hetkel meie arvates natuke liiga kitsad, seega need muudatused tunduvad igati mõistlikud.“