Poliitikud vajavad kaastunnet, aga seda ei tohi anda tasuta

Paljud Lääne poliitikakujundajad sarnanevad teist tüüpi pilootidega. See on selgelt tajutav Euroopas, USAs ja Jaapanis, kus majanduses valitsev meeleolu on uuesti halvenemas ja niigi nõrk taastumine kiratseb. Mõistetavalt muutuvad ettevõtted ja majapidamised veelgi ettevaatlikumaks, tehes vältimatult poliitikakujundajate niigi keerulise ülesande veelgi raskemaks.

Milleks kaastunne? Esiteks, kõik kolm majanduspiirkonda on hädas võlgade vähendamisega. Piltlikult sarnaneb see hapniku väljaimemisega lennukist keset lendu – destabiliseerib ühiskonda ja õõnestab traditsioonilist poliitikat, mis potentsiaalselt võib viia majanduse kokkutõmbumiseni ja uue finantskriisini.

Teiseks raskendab võlgade vähendamise vajadus teisi arenguid. Väljendudes erinevate riikide majandustes erinevalt, on selle ühisnimetajaks majanduse pärsitud võime kasvada ja seega ületada võlataak korrapärase teel. Kolmandaks, poliitikud tegutsevad globaalses majanduses, mis on keset suurt suunamuutust, kus mitmed süsteemselt olulised tärkavad majandused eesotsas Hiinaga väljuvad läbimurdefaasist.