Pangad lükkavad laenuriski klientidele

Äripäeva hinnangul on see ilmekas näide, kuidas pangad püüavad varjatult võimalikke riske lükata taas klientide kanda. Kinnistub mulje, et ei Swedbank ega teised pangad ei suutnud buumiaegadel riske adekvaatselt hinnata ning püüavad nüüd uute klientide arvelt samu vigu vältida või isegi eelmiseid lappida.

Kaaludes ühe või teise eelised, tuleb kõne alla kaks stsenaariumi: kui majandusriskid langevad või tõusevad. Esimesel juhul võib nn majandusriski marginaali langus kompenseerida võimaliku majanduskasvuga reeglina kaasneva Euribori tõusu. Teisel juhul ei olegi enam oluline kas Euribor langeb või tõuseb, sest kindlasti kasvavad majanduskeskkonna riskid. Viimane tähendab, et kliendil on kasulikum sõlmida nn klassikaline leping, sest majandusriskide kasvamine tähendab baasintressi ja seega laenumakse tõusu. Kindel on aga see, et kõigil juhtudel suunatakse kogu võimalik risk kliendi kanda.

Swedbanki väitel tagab majanduskeskkonna riskimäär laenu intressimäära suhtelise stabiilsuse. Teoreetilisest võib aga panga baasintress võimalikke riske hoopis võimendada. Näiteks võib pank küsida seda kõrgemat intressi, mida halvemini kliendi majanduskeskkonnal läheb ajal, kui majanduse jahenemine iseenesest viitab sissetulekute vähenemisele.

Pangad maandavad riske. Üks baasintresse toetav argument on, et Eesti reiting on aegade parim. Tõepoolest on mitmed reitinguagentuurid tõstnud sel suvel Eesti riigireitingut. Kuid sama kiiresti võib Eesti reiting muutuda, sest väike ja avatud majandus on eriti mõjutatav välismõjudest. Eesti puuduvad ka riigireitingut turutingimustes peegeldavad võlakirjad. Lisaks pole reitinguagentuurid veel hinnanud Eesti kasvavaid kohustusi – olgu nad siis seoses hiljutise riigigarantii andmisega Euroopa Finantsstabiilsuse Fondile, selgusetu tulevikuinvesteeringutega Eesti Energias vms

Veel üks ohumärk pankadega baasintresside sõlmimisel on, et kui nn klassikalise laenu marginaal on lepingutes reeglina kogu perioodiks fikseeritud, siis baasintress võib teatud perioodi tagant muutuda. Näiteks Swedbank jätab endale tüüptingimuste puhul õiguse iga kahe aasta tagant isiklik marginaal üle vaadata. Nordea võib aga Prime intressimäärasid muuta teatades sellest ette 14 päeva.

Võib ju väita, et tegu on igaühe vaba valikuga, kumba lepingut sõlmida. Kuid tegelikkuses ei ole asjad nii lihtsad. Esiteks ei ole ilmselt paljud teadlikud laenutoodete erinevustest ning usuvad pigem kliendihaldurit, kes omakorda lähtub eelkõige panga huvidest. Teiseks, alates kriisi puhkemisest dikteerivad laenutingimusi pangad ja mitte kliendid. Ikka ja jälle kostub nurinat sulgunud pangakraanidest. Pankade sõnum on lihtne: kui soovid laenu saada, nõustu tingimustega. Niisiis tasub tõsiselt suhtuda Finantsinspektsiooni soovitusse samal teemal ehk üheksa korda mõõta ja üks kord lõigata.

Autor: 1185-aripaev