• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mida ma tahan ja mida me tahame? Kuidas seda saavutada?

    Teadlik planeerimine on pigem elustiil ja valikute tegemise oskus, kui tavapärane tulevikust unistamine, kirjutab tänases Äripäevas OÜ Head planeerimisekspert Kaur Lass.

    Elu on võimalik elada mitut moodi. Võib elada päev korraga ja näha mis juhtub. Võib proovida uurida ajalugu ja teiste kogemusi millegi tegemisel ja sellest õppida. Võib tulevikku visualiseerida. Võib ka lihtsalt olla hõivatud, millega iganes parasjagu tegeletakse. Reeglina viimast ollaksegi. Töö, mida tehakse muutub rutiiniks. Keskkond, kus elatakse muutub harjumuspäraseks. Ettevõte, mida juhitakse muutub (näiliselt) ise toimivaks. Kõik kulgeb tavaliselt seni, kuni endas avastatakse rahulolematus või kui ümbritsevates oludes toimuvad järsud muutused (näiteks majanduskriis, konkurendi rünnak turul vms).
    Sageli proovitakse sellistes oludes muuta teisi (sh turgu nagu seda üritavad Lääneriikide valitsused). Ja kuna see ei toimi, siis virisetakse või minnakse (Eestist) ära või ignoreeritakse probleemi. Kas aga sellise tegutsemisega on ületatud rahulolematuse allikas? Ajutiselt ehk, püsivalt aga mitte. Nii võib näida lahendusena lüüa käega ja kurta, et kuna pole vanu olusid, pole ka võimalust nt tööd leida või edu saavutada. On aga ka veel üks valik. Tegeleda endaga ja muuta oma teadlikkus endas ja su ümber toimuvast paremaks. Mõista, miks mingid olukorrad tekkivad ja otsida teavet, kuidas neid olusid ületada. Nagu Eesti riik majanduskriisi ajal eelarvet kokku tõmmates. See on tee muuta teiste muutmise asemel ennast. See tee annab vabaduse käituda ratsionaalselt ja eesmärgipäraselt ümbritsevate olude kiuste. Segasel ajajärgul, nagu täna, on see olulisem kui kunagi varem. Kindlasti on see tööd nõudev aga ka edukas tee, sest end muutes leiad ka, et muutub teiste suhtumine sinusse ja su ettevõtmistesse ning nagu oleme näinud koguni ka meie riiki.
    Keskkonnavaldkonnas ja ühiskonnas on teadliku ettekavandamise distsipliiniks ruumiline planeerimine, ettevõtluses või riigiüksuse juhtimises strateegiline planeerimine. Riik vajab visioonil põhinevat üleriigilist planeeringut ja julgust viia see ellu. Ettevõte vajab juhte, kes teavad kuidas tema arengut suunata. Sama vajavad ametkonnad ja omavalitsused. Teadlik arengu kavandamine hakkab pihta hetkest, kui tuvastatakse muudatuse vajadus. Edasi tuleb tegeleda oma eesmärgi sõnastamise ja arusaadavaks tegemisega. Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ ja Kasvuvisiooni koostamise käigus on seda meil ka üksjagu tehtud. Kas aga oleme valmis neid kokkuleppeid aluseks võtma? Kas me eraisikuna oleme viitsinud süveneda? Ehk oleks aeg igal ühel meist end natuke muuta ja teada nii enda kui ka oma riigi eesmärke?
    Meil on oma riigi edu foonil olemas unikaalne võimalus teistest eristuda. Alustada saab sellest, et meist enamus teab seda, mis on see suur eesmärk mille nimel me siin riigis tegutseme. Aga selleks tasuks sul ka teada mille nimel sa ise tegutsed ja kuidas see haakub meie ühise plaaniga. Kuna eestlane on reeglina pigem iseseisev tegutseja, kui karmi käsu täitja, piisab kui igaüks meist alustab enda tuleviku teadliku planeerimisega. Kirjuta üles mida tahad saavutada see aasta, viie aastaga ja kümnega. Ja küsi mida tahavad inimesed su ümber. Kui eesmärgid kattuvad jääb veel vaid ära õppida sõbralik koostöö ja sihipärane tegutsemine. On ju raha puuduse müüdist palju reaalsem tegutsemise julguse puudumine ja harjumuste juurdumus.
    Autor: Kaur Lass, Villy Paimets
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Börsiteemad on hägused? Siit saab abi! Tallinna börsi juhi aktsiatesse investeerimise ABC
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Investori nädal: aktsionäride koosolekud, LHV aktsiate ja BluOri võlakirjade märkimine
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Ehituses mõjutavad otsuseid riik, alampakkujad ja teadmatus
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.