Unusta vana pilt tehasest – tuleviku tööstuses on kullahinnaga hoopis teised oskused

OMX Baltic0,17%320,96
OMX Riga−0,42%971,38
OMX Tallinn0,25%2 248,34
OMX Vilnius0,1%1 512,28
S&P 500−0,23%7 673,38
DOW 300,43%52 188,81
Nasdaq −0,83%26 211,35
FTSE 100−0,54%10 706,64
Nikkei 225−1,3%64 075,42
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%92,6

OMX Baltic0,17%320,96
OMX Riga−0,42%971,38
OMX Tallinn0,25%2 248,34
OMX Vilnius0,1%1 512,28
S&P 500−0,23%7 673,38
DOW 300,43%52 188,81
Nasdaq −0,83%26 211,35
FTSE 100−0,54%10 706,64
Nikkei 225−1,3%64 075,42
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%92,6

Viru Keemia Grupi nimega seostuvad esimestena kaevurid, keemikud, tehased ja füüsiline töö, kuid tegelikkuses on pilt palju kirjum. Ligi 1400 töötajaga kontsernis on umbes 250 erinevat ametit, kus üha suuremat rolli mängivad IT, andmete haldus, analüütika ja automatiseerimine. “Kõikvõimalikud analüütikud on tööjõuturul sisuliselt kullahinnaga,” ütleb VKG personalidirektor Kaija Teemägi, kelle sõnul tasuks tööstuse suunal vaadata ka inimestel, kes pole kunagi arvanud, et see võiks nende valdkond olla. Kaija ise on selle ehe näide.

Viru Keemia Grupp

Kaija Teemägi ja Sofja Kurganova.
Foto: Merlin Zuzjonok

VKG personalidirektor töötas enne Viru Keemia Gruppi 20 aastat IKT-sektoris Elisas ning tunnistab, et tööstus ei olnud tema enda karjääriplaanides sugugi kirjas. Pigem vastupidi.

“Ma ei teadnud Viru Keemia Grupist väga palju ja ka tööstus oli minu jaoks justkui välistatud. Kunagi varem polnud ma mõelnud sellele, et teekond võiks mind sellesse sektorisse tuua,” räägib Kaija Teemägi. Huvi tekkis siis, kui ta hakkas lähemalt nägema, milliseid töökohti tänapäeva tööstus tegelikult pakub ning kui tihedalt on valdkond seotud IT ja tehnoloogiaga.

“Mulle meeldib teha seda, kus ma ei tea lahendust ette,” ütleb ta. “Juba IKT-sektoris nägin, et IT ja kogu tehnoloogia liigub kõkjale ja ilma selleta enam ei saa. Kõik need valdkonnad on ka tööstuses olemas.”

Teemägi enda karjääripööre peegeldab hästi probleemi, millega VKG tööandjana igapäevaselt kokku puutub: väljaspool tööstussektorit teatakse ettevõtet märksa vähem ning ettekujutus võimalikest ametitest kipub piirduma kaevuri, keemiku või inseneriga. See võib tähendada, et IT-inimene, analüütik, mõne tugifunktsiooni spetsialist või karjääripööret kaaluv inimene jätab VKG tööandjana kõrvale veel enne, kui on üldse lähemalt uurinud, milliseid võimalusi seal tegelikult leidub.

Tehas vajab uudishimulikke ja kaugelevaatavaid inimesi

VKG personalipartner Sofja Kurganova on tööstuses olnud aastaid. VKGs on ta töötanud kuus aastat ning tema enda teekond algas kaevanduses juhatuse assistendina. Nüüd kuulub ta värbamismeeskonda.

Tehase ja kaevanduse toimimiseks on lisaks inseneridele, keemikutele ja tootmistöötajatele tarvis tervet hulka tugifunktsioone – alates personalist ja raamatupidamisest kuni IT, analüütika ja keskkonnavaldkonnani. Keskkonnateemadega tegeleb VKGs näiteks eraldi mitmeliikmeline meeskond. Kokku on kontsernis ligikaudu 250 erinevat ametit.

See muudab ka küsimust, kelle jaoks võiks tööstus üldse karjäärikvalikul sobida. Täna ei piirdu vastus enam tehnilise kõrgharidusega inimestega, sest tööstus vajab järjest rohkem neid, kes oskavad töötada andmetega, kasutada uusi tehnoloogiaid, mõista protsesse ning näha eri süsteemide vahel seoseid.

Kurganova toob ühe näitena analüütikud. VKGs töötavad muu hulgas finants-, personali- ja palgaanalüütikud ning nende väärtus ei seisne vaid numbrite liitmises-lahutamises. “Need on inimesed, kes oskavad prognoosida, kaugemale ette näha,” ütleb ta.

Operaator ei seisa enam üksnes masina kõrval

Muutunud on ka klassikalised tootmisametid. Üheks näiteks on operaator, kelle töö võib väljastpoolt vaadates seostuda eelkõige füüsilise tööga tootmises.

Tänapäeval jälgivad operaatorid aga suurt osa tootmisprotsessidest monitoridelt. Nende ülesanne on mõista ekraanile jõudvaid näitajaid, hinnata nende vastavust tehnoloogilistele nõuetele ning kõrvalekalde korral aru saada, mida teha.

“Tootmine muutub aina rohkem IT- ja andmepõhiseks,” sõnab Teemägi.

Sama muutus on toimumas ka kaevanduses, kus osa varem inimeste tehtud tööst on automatiseeritud ning kasutusel on erinevad jälgimissüsteemid ning andurid. Kõige selle juures ei jää aga inimene ebaoluliseks, vaid vastupidi – tal on võimalik vabaneva aja ja suureneva andmehulgaga enda teadmisi paremini kasutada.

“Me saame vähendada käsitööd ja kasutada inimesi selleks, milleks nende aju päriselt võimeline on,” kirjeldab Teemägi. “Kõik need numbrid, graafikud ja diagrammid räägivad mingit lugu. Väärtuslik töötaja saab sellest aru ning oskab teistelegi selgitada. Ta näeb seoseid eri süsteemide ja andmete vahel ning see on väga suur väärtus. Sellel on kullahind,” sõnab VKG personalidirektor.

AI ei vähenda mõtlemise väärtust

Tehnoloogia areng muudab veelgi olulisemaks ühe oskuste rühma, mida võidakse AI-ajastul ekslikult pidada vähem tähtsaks ning nendeks on reaalained, loogika ja insenerimõtlemine.

Mida rohkem suudavad tehnoloogilised lahendused inimese eest andmeid koguda, töödelda ja analüüsida, seda olulisemaks muutub oskus hinnata, kas saadud tulemus on üldse mõistlik. Keegi peab neid seoseid mõistma, kontrollima fakte ning vastutama lõpuks ka tehtud otsuse eest. Ja see keegi on nutikas töötaja.

Just seetõttu ei näe Teemägi tehisintellekti töökohtade hävitajana, vaid võimalust, kus tehnoloogia ja inimene saavad koos areneda ning ühiselt väärtust kasvatada.

“Interneti tulekuga ei pidanud inimene enam ühel hetkel enam kõike vajalikku pähe õppima, vaid tähtsaks sai oskus vajalikku materjali õigel ajal otsida ja leida. Nüüd tuleb õppida AI-ga koos tegutsema: targalt küsima, ülesandeid andma, saadud sisu kontrollima ning mõistma, mida tööriist teeb,” arutleb ta.

Heaks näiteks on finantsanalüüs. VKG tootmisest tekib tohutu hulk andmeid, mille põhjal tuleb koostada prognoose ja teha otsuseid. Kunagi tehti arvutusi käsitsi, siis tulid kalkulaatorid ja Excel ning nüüd aitavad erinevad AI-tööriistad saada tulemusi kätte oluliselt kiiremini.

Inimese kõige väärtuslikum ülesanne algab aga sealt, kus arvutus lõpeb ning selgeks tuleb teha, mida need andmed meile ütlevad, mida nende põhjal äri ning tootmise kohta järeldada saab.

CV ei näita inimest, vaid istuda tuleb koos laua taha

Kui tööstuses vajalikud oskused muutuvad, muutub ka see, kuidas potentsiaalset töötajat hinnata.

Kurganova sõnul ei piisa täna enam ainult CV vaatamisest, sest inimese sobivust ei saa taandada varasemale ametinimetusele või haridusele.

“CV on CV, aga kes seisab selle CV taga, saad aru alles siis, kui istud inimesega ühe laua taga ja vestled,” ütleb ta.

VKG otsib enda ridadesse inimesi, kes tahavad õppida ja kelles jagub uudishimu ning motivatsiooni. “Tööturult ei ole võimalik leida igale ametikohale inimest, kellel oleks juba täpselt vajalik väljaõpe. Eesti haridussüsteemist ei tule näiteks “valmis” kaevureid või kõigi VKG tootmisprotsesside jaoks ettevalmistatud operaatoreid. Osa oskusi tuleb paratamatult õpetada töökohal,” sõnab Teemägi.

See on ka põhjus, miks korraldab VKG paar korda aastas värbamiskampaaniaid, kuhu oodatakse ka inimesi, kellel puudub varasem tootmiskogemus või tootmisega seotud eriala. Ettevõte on valmis nad välja õpetama.

“Me otsime inimesi, kes ei taha lihtsalt tööd teha, vaid tahavad õppida,” ütleb Kurganova.

Töökohapõhises õppes tegutseb uus töötaja koos kogenud kolleegiga ning omandab praktilised teadmised ja oskused enne iseseisvale tööle asumist. Selline väljaõpe kestab vähemalt neli kuud.

Tootmistöö puhul tuleb muidugi arvestada asukohaga: õpe ja tootmine asuvad Ida-Virumaal ning kaugemalt tulijal tuleb läbi mõelda, kuidas tööl käia või kas elada väljaõppe ja töö ajal piirkonnas.

Tööstusse võib tulla ka “valge lehena”

Sageli arvatakse, et tööstusesse pääsemiseks peab olema ette näidata aastatepikkune tööstuskogemus.

VKG vaatest on karjääripöörajatel aga ettevõttele just omaette väärtus. Teistest sektoritest tulevad inimesed näevad sageli protsesse teistsuguse pilguga ja esitavad küsimusi, mida aastakümneid samas valdkonnas töötanud inimene enam ei pruugi küsida. Ehkki sageli on protsessid aastatega kindlalt välja kujunenud, ei tähenda “nii on ju alati tehtud” seda, et see samamoodi tulevikus jäigalt muutumatuna jätkuma peaks.

“Värske pilk ja väljaspoolt sektorit tulevad inimesed on alati kasuks. Nad näevad asju täiesti nurga alt,” sõnab Teemägi.

Praktika avab ukse päris tööstusse

Üks lihtsamaid võimalusi tööstusega tutvumiseks on praktika.

VKG teeb koostööd Eesti ülikoolide ja kutsehariduskeskustega ning ettevõttesse jõuavad praktikale tulevased keskkonnaspetsialistid, insenerid, keemikud ja tehnoloogid. Samuti on praktikavõimalusi tootmisvaldkonnas lukkseppadele, keevitajatele, elektrikutele ja automaatikutele. Osa praktikantidest jätkab hilje ettevõttes ka töötamist.

Vanad teadmised ja värske pilk peavad kohtuma

Tööstuseses seisab ees korraga kaks suurt muutust. Ühelt poolt toimub põlvkonnavahetus ja koos kogenud töötajatega ei tohi ettevõttest kaduda aastakümnete jooksul kogunenud teadmised. Teisalt muudab tehnoloogia kiiresti seda, milliseid oskusi me homme vajame.

Et need kaks vajadust ühendatud oleksid, lõi VKG oma õppekeskuse. Selles on ettevõtte enda töötajad koostanud õppekavasid ja -programme ning väga staažikad ja tugevate erialateadmistega spetsialistid annavad oma kogemusi edasi noorematele.

Teemägi sõnul pole aga teadmiste vahetamine üksnes ühesuunaline, sest ka nooremal inimesel on ühtteist jagada või küsida, mis paneb kogenud töötaja põnevate olukordade ette. “Just nii tekibki kahepoolne õppimine: kogenud töötaja annab edasi teadmised, mida ei saa ühestki õpikust, ning uus tulija aitab vaadata aastatega kinnistunud protsesse teise nurga alt,” sõnab ta.

Uus põlvkond ei taha kogu elu ühes ametis olla

Ligikaudu 250 erineva ametiga kontsernis on võimalik liikuda eri ettevõtete, funktsioonide ja ametite vahel, õppida juurde ning võtta spetsialistina järjest suuremat vastutust. Samal ajal on VKGs ka näiteid inimestest, kes on alustanud operaatorina ning jõudnud lõpuks ettevõtte juhatusse.

Just selline liikumisvõimalus muutub tulevikus järjest olulisemaks. Uued põlvkonnad ei pruugi enam soovida veeta tervet tööelu ühes ametis või liikuda mööda üht etteantud karjääriredelit. Nad tahavad muutusi.

“Kuna meie grupp on nii suur, siis tegelikult on meil ka enda grupi sees võimalik seda liikumist ja arengut inimestele pakkuda,” ütleb Teemägi.

Ida-Virumaa ei tähenda, et kõik töökohad asuksid Kohtla-Järvel

Ka asukohaga seotult käib VKG tööandjakuvandiga kaasas palju eeldusi. Tootmine ja suur osa töökohapõhisest õppest asuvad tõesti Ida-Virumaal ning ametites, kus inimene peab töötama seadme, tootmisliini või konkreetse protsessi juures, ei saa asukohta ignoreerida. Kõik ligi 250 ametit ei ole aga sellised.

VKG-l on kontor ka Tallinnas ning mitmeid analüüsi- ja tugifunktsioonide töid saab teha hübriidselt. Töökorraldus sõltub ametist ja selle sisust.

Teemägi, kes oli juba eelmise tööandja juures kaugtöö eestvedaja, peab oluliseks, et hübriidtöö oleks mõtestatud. Kontorisse ei peaks tulema lihtsalt kohaloleku pärast, vaid oluline on, mida inimesed seal koos teevad, kuidas koostööd arendavad ja miks kohtumisest väärtus tekib.

Tööstus pole enam see, mis ta oli 20 aastat tagasi

VKG peegeldab tööandjana just seda laiemat muutust, mis tööstuses hetkel toimub. Füüsiline tootmine ja tugev inseneriteadmine ei ole kuhugi kadunud, kuid nende kõrvale on tulnud automatiseerimine, IT, andmed, analüütika ja tehisintellekt.

Erialased teadmised jäävad alati olulisteks, kuid nende kõrval kasvab uudishimu, analüütilise mõtlemise, õppimisvõime ja kohanemise tähtsus. “Vaja on inimest, kes ei piirdu monitoril oleva numbri vaatamisega, vaid küsib, miks number muutus, mida see tähendab, mis võib juhtuda järgmisena ning kuidas selle teadmise põhjal paremini otsustada,” ütleb Teemägi ning soovitab just seetõttu ka kõikidel lapsevanematel mitte vaadata tööstust 10–20 aasta taguse pildi järgi.

“Toetage laste huvi reaalainete vastu. Matemaatika, loogika ja insenerimõtlemine ei ole ainult ühe sektori oskused. Need on A ja O pea kõikides valdkondades,” lisab ta.

Kuula ka raadiosaadet, kus Viru Keemia Grupi personalidirektor Kaija Teemägi ja personalipartner Sofja Kurganova antud teemal vestlevad:

Minu karjäär

VKG personalidirektor: tuleviku tööstuses on kullahinnaga inimesed, kes näevad numbrite taga lugu

00:00

Peatükid