Ekspedeerijaid ahistab käibemaks

Ekspedeerimisfirma kontoris on kaks meest süvenenud pingeliselt laual lebavatesse paberitesse. «Ärge pange tähele. Meil valitseb siin töine segadus,» vabandab neist üks. Tema ütlusel valmistub ettevõte vastu võtma maksuinspektorit, kuna vastavalt seadusele soovitakse maksuametilt tagasi saada käibemaksu.

Eestis on käibemaksu rakendusjuhendi järgi kõik eksportteenused käibemaksuvabad. Samas ei loe juhend teenuste osutamist veondusettevõtte poolt rahvusvaheliste kaubavedude ekspedeerimisega tegelevatele firmadele teenuse ekspordiks. Sellest tulenevalt esitavad vedajad ekspedeerijatele arved koos käibemaksuga. Ekspedeerijatel on omakorda õigus käibelt makstud summa maksuametilt tagasi nõuda. Viimane peab raha tagastama hiljemalt 30 päeva jooksul.

Ekspedeerijate endi sõnul peavad nad aga tasuma vedajate esitatud arved keskmiselt kahe nädala jooksul. «Tekkivate kääride vahe on 16 päeva,» selgitab ekspedeerimisfirma AS Fastway piirkonna juht Valdek Kangert probleemi. Kogu ekspedeerija kasum antakse 16 päevaks riigile krediidiks, kurdab ta. Firmal on aga sellel ajal käibevahendite puuduse tõttu raskusi uute kaubasaadetiste eest tasumisel.

Firma nõudmise peale käibemaks tagastada saabub maksuametist kõigepealt maksuinspektor, kes teeb ettevõtte raamatupidamises põhjaliku revisjoni. Niikuinii ta midagi leiab ja juhendi järgi tegutsedes peaks ekspedeerija seda üle elama iga kuu, räägib Kangert.

AS Rapid direktor Heldur Vaher kinnitab, et firmal olid maksuametiga rasked probleemid, kuna viimane venitas käibemaksu tagastamisega mitu kuud. «Tegime Tallinna maksuametisse visiidi ja tõstsime seal kõva häält,» jagab Vaher kogemusi. «Nad said oma veast aru ja hakkasid ennast liigutama,» lisab ta rahulolevalt.

Riigi maksuameti käibe- ja aktsiisimaksu talituse juhataja Sirje Pulk ei salga, et revisjoni tegemisel võib käibemaksu tagastamine viibida. Samas ei ole tema sõnul alates möödunud aasta aprillist maksuametitel enam kohustust käibemaksu tagastamisel viia ettevõttes läbi revusjon. «Meieni ei ole ekspedeerijate poolt kostnud mingeid pretensioone,» võtab ta probleemi päevakorrast maha.

Kuna teenuste eksport (kaupade transport Eesti tolliterritooriumile või sealt välja) on käibemaksuvaba, siis tuleks Kangerti sõnul vabastada käibemaksust ka transiit, mis on sisuliselt ekspordi vedu läbi Eesti. Makstav raha liigub mõttetul ringil ekspedeerija--vedaja--riik-- ekspedeerija. Selleks tuleb maksuametis tööl hoida eraldi inimesi ja ka ettevõttel tuleb leida aeg ja töötajad, kellel oleks võimalus päevade viisi koos maksuameti inspektoriga süüvida firma paberitesse, räägib Kangert.

Kirja käibemaksu mõttetust rakendamisest transiidile on rahandusministeeriumile saatnud Eesti ekspedeerijate assotsiatsioon. Rahandusministeeriumi käibemaksu talituse juhataja Ain Ulmre sõnul on ka transiidi puhul tegemist kahe Eesti firma vahelise tehinguga, mida tuleb käibemaksustada. «Mujal maailmamas rakendavad rahandusministeeriumid ja maksuametid samasugust süsteemi,» leiab ta oma seisukohtadele toetust. Ka ekspedeerijate põhjalaskmises ei saa Ulmre sõnade kohaselt käibemaksuseadust otseselt süüdistada. «Kulusse käibemaksuna tasutud raha ekspedeerijatel ei jää,» lausus ta.

«Lõppkokkuvõttes kannatab riik, sest transiitriigiks tituleeritud Eestis on transiiditeenuste osutamine jälle kord raskendatud,» on Kangert pettunud ametnike mõistmatuses.

Enamus ekspedeerimisfirmasid üritavad probleemide vältimiseks käibemaksust kõrvale hiilida. Laialt on levinud skeem, et lääne kaubasaatja maksab otse autobaasidele. Kangerti ütlusel aga pelgavad ekspediitorid seda varianti, kuna vahendajatena ei soovita viia kokku otsest töötegijat ja tellijat.

ASi Balti Transport asedirektor Meelis Arumeele väitel on tema firma jõudnud kokkuleppele, et maksuamet tasub tagastatava käibemaksuga nende riigimaksed ja ei teosta enam iga-kuiseid revisjone.

Sirje Pulga kinnitusel võivad kõik teha maksuametiga taolise kokkuleppe, kuid see ei tähenda, et neid enam ei kontrollita.