Mis kultuuriobjekt ehitada?

Kahtlen, kas suudetakse kõiki kolme hoonet ehitada. Üks võimalus oleks. et leida mõnele neist ajutine lahendus. Võib- olla on kõik oma seniste lahendustega olnud liiga maksimalistlikud. Kui maailmas ringi liikuda, võib näiteks kunsti eksponeerimise seisukohalt leida erakordselt nutikaid lahendusi kas raudteejaamades, tööstushoonetes või kus iganes. Tööstushoonetesse või lagunevatesse mõisahoonetesse on Eesti rahva energiat kulutatud. Ja seda oleks kena positiivselt ära kasutafa. Küsimuse lahendus seisab selle taga, et Eesti ühiskonnas eksisteerib kahepoolse kommunikatsiooni probleem. Ideaalis tahaks loota, et need küsimused lähiajal lahenduse leiavad, aga olen siiski küllaltki skeptiline.

Ma ei kujuta üldse ette, kuidas Eesti julgeb üldse Euroopa liitu kippuda, sest ta on ainus Euroopa riik, kellel ei ole veel oma kunsti muuseumit, rääkimata moodsa kunsti muuseumist. Praegu ehitatakse Soomes, Rootsis, Taanis moodsa kunsti muuseume mitte rahvuskunsti muuseume, sest rahvuskunstimuuseumi olemasolu on iseenesest mõistetav.

Et kas pole võimalik rahalise ressursi puudumisel ehitada üks hoone mitme peale? Ühte hoonet mitme asutuse jaoks on raske juba selle pärast ehitada, et üks asub Tartus ja teine Tallinnas, vahepeale jääb Paide, võib-olla siis sinna. Teiseks jääb küsimus, kas niisugusel moel ühendatud asutustel on võimalik edaspidi poolteist-kaks korda areneda just mahtude mõttes.

Lahendus ei ole selles, et midagi kokku lükata. Lahendus on otsuses.

Ma ei usu, et Läti riik on meist oluliselt rikkam või vaesem, pigem vastupidi. Me oleme kogu aeg keksinud, et oleme T?ehhi järgi üks arenenumaid Ida-Euroopa riike. Ja kui lätlased suutsid viie aasta jooksul panna 350 miljonit krooni oma ooperiteatri ehitusse ja rekonstruktsiooni. See tähendab, et üks rahvas tundis, et nii on vaja. Ja kui teine rahvas ei suuda saja aasta jooksul ehitada endale kunstimuuseumi, siis on selle rahvaga midagi viga.

Kõik kolm objekti vajavad rahastamist erinevatel aegadel. Ma ei ole süvenenud eelarvetesse, aga arvan, et mingi libisev graafik oleks sellisel juhul kindlasti võimalik.

Kunstimuuseumi direktriss Marika Valk on öelnud, et tegelik rahavajadus algab alles kahe aasta pärast. Kahe aasta pärast peaks muusikaakadeemia olema juba valmis. Aga kõiki neid objekte on vaja. Otsuse peab tegema parlament.

See kemplemine võib viia selleni, et mitte midagi ei tule. Mul on äärmiselt kahju, et kui oli kõne all muusikaakadeemia ehitamine, siis asjaomased ringkonnad ei vaadanud Tallinna linnas olemasolevate majade järele hoolega ringi. Muusikaakadeemia auku on läinud maja maksumus koos sisustusega.

Võitlus Rahvusraamatukogu hoone ehitamise eest hakkas pihta 1939. aastal. Mina ei vaata nii lootusetult, et me oleme nii vaesed. Võiks teha võlatähtede emissiooni. Riik peaks igal juhul toetama. Küsimus on järkudes, üks objekt saab valmis, saab hakata järgmist tegema. Kõge hullemas olukorras on minu arvates varade hävimuse seisukohalt kunstimuuseum.