Tallinna autoomanikud, kes pole mootorsõidukimaksu tasunud, peavad arvestama viivisega
Paanikasse sattumiseks pole siiski põhjust, sest viivis on väike -- 0,15 protsenti päevas.
Mõningast segadust on tekitanud küsimus, kas termini «Tallinnas registreeritud auto» aluseks on autoomaniku sissekirjutus Tallinnas või tähendab see seda, et auto on registreeritud autoregistrikeskuse (ARK) Tallinna büroos. Seetõttu on paljud autoomanikud kaalunud võimalust oma ARK Tallinna büroos registreeritud auto ümberregistreerimist mõnesse teise ARK büroosse, et seeläbi maksu maksmisest hoiduda.
Teede- ja sideministeeriumi nõuniku Hellat Rumvolti sõnul see manööver pealinna autoomanikke maksu maksmisest siiski ei vabasta, sest aluseks võetakse autoomaniku elukoht, mitte see, kus auto arvel (teatavasti võib Eestis autot registreerida suvalises ARK büroos, sõltumata autoomaniku elukohast).
Artikkel jätkub pärast reklaami
«Tean paljusid inimesi, kes elavad alaliselt Tallinnas, kuid kellel on auto näiteks Saaremaal suvemajas ja seda kasutataksegi ainult suvekuudel,» rääkis Rumvolt. «Vaatamata sellele, et selle autoga Tallinnas võib-olla et ei sõidetagi, tuleb selle auto eest ometi maksu tasuda.»
Mootorsõidukimaksu tasumist tõendavat dokumenti esitamata ei saa registreerida mootorsõidukit, teha muudatusi mootorsõiduki registreerimisandmetes ning kustutada mootorsõidukit registrist võõrandamise eesmärgil.
Sõidukid, mis on arvel, kuid millega pole kavas enam sõita, tuleks registrist kustutada. Selleks on aega kuni 1. septembrini. Hellat Rumvolti teada võetakse nn surnud autosid praegu Tallinnas üsna aktiivselt arvelt maha.
Alates üleeilsest on politseinikel õigus nõuda Tallinna autoomanikelt muude dokumentide kõrval ka mootorsõiduki maksu tasumist tõendavat maksekviitungit.
Mootorsõidukimaksu saab tasuda Tallinna rahandusameti arveldusarvele number 102043769 Tallinna Pangas. Pensionärid tasuvad mootorsõidukimaksu 50% ulatuses, I ja II grupi invaliidid on maksu tasumisest vabastatud.
Maksumäära aluseks on sõiduki registreerimistunnistusele kantud mootori võimsus kilovattides, mis korrutatakse viiega. Seega tuleb tavalise, 1,6- kuni 2-liitrise mootoriga sõiduauto eest tasuda sõltuvalt mootori võimsusest ümmarguselt kolm-nelisada krooni.
Mootorsõidukimaksu kehtestamine kuulub Hellat Rumvolti sõnul kohalike omavalitsuste pädevusse ja esialgu puudutab see ainult Tallinna autoomanikke. Teistes Eesti piirkondades pole seni mootorsõidukimaksu kehtestatud. Hellat Rumvolt teab aga, et plaan mootorsõidukimaksu sisse viia on veel paljudel kohalikel omavalitsustel. Ka ei välista Rumvolt, et kunagi edaspidi võidakse kaaluda mootorsõidukimaksu sisseviimist juba tsentraalselt, üle terve Eesti.
«Kuna maksumäär on väike, ei tasu enda Tallinnast välja registreerimine end kuidagi ära,» on Rumvolt kindel, ennustades, et nii või teisiti jõuab analoogiline maks peagi ka teistesse linnadesse-maakondadesse. Siis kaob ka mõte sissekirjutusega mängimiseks -- mootorsõidukimaks jõuab «põgenikele» järgi.
Ehkki Tallinna rahandusameti andmetel on tänaseks mootorsõidukimaksu tasunud alles üle poole autoomanikest, paistab tegelikus liikluses pilt pisut teine.
Liikluspolitsei büroo direktori Märt Mikkovi hinnangul on olukord maksu tasumise alal üsna hea, sest peaaegu kõigil liikluspolitseinike kontrollitud Tallinna autoomanikel on maks makstud. Seega tundub, et mootorsõidukimaksu pole tasunud peamiselt vaid liikluses mitte osalevate «surnud autode» omanikud.