Marlekori mööbel seisma jäänud
Eesti mööblitootjad on seisukohal, et hinna alandamine veerandi võrra tähendab kauba müüki omahinna piiril, mille põhjendus võib olla lao tühjendusmüük või käibevahendite nappus. Kõik Marlekori toodetud magamistoakomplektid olid firmakaupluses ligi 20 protsenti odavamad tavahinnast.
Nähtavasti on see hädavajalik käibevahendite saamiseks Venemaale toodetud, ent müümata mööbli arvel, märkis ASi Tarmel kommertsdirektor Aare Paloots. «Üldiselt ei ole selline hinnaalandus tavaline,» põhjendas ta.
Mööblit on laos hoida kallim kui müüa omahinnaga või isegi alla selle, lisas ASi Thulema peadirektor August Kull. Ka tema sõnul on sellise käigu loogiline põhjendus käibevahendite vajadus, et osta toormaterjale teiste toodete valmistamiseks. «Kui mul kaup laos seisaks, võtaksin sama käigu ette,» tähendas Kull.
Tallinna mööblimaja direktor Uno Kallas kinnitas, et see ei ole enam igapäevane allahindlus. «Allahindlus soodustab müüki, kuid see ei ole väljapääs,» kommenteeris Kallas olukorda.
25 protsenti on juba küllaltki suur allahindlus, nõustus ka ASi Sisustusluks finantsdirektor Kaja Kirsch. Marlekori puhul võib selle põhjuseks olla asjaolu, et laod on kaupa täis ja seda ei õnnestu realiseerida, jätkas ta. «Aga võin öelda, et viie- kuni kümneprotsendilise allahindlusega täna enam kliente ei meelita,» vastas ta.
Marlekori turujuht Aleksander Saluste põhjendas allahindlust müügi vähenemisega Vene turul. Ta ei eitanud vajadust käibevahendite järele. Küsimusele, kas Marlekori poe juurdehindluse protsent on suurem 25protsendilisest allahindlusest, vastas Saluste, et juurdehindlus ei ole poes nii suur olnud.
Marlekori kommertsdirektor Jüri Triletski ütles, et ta pole nõus väitega käibevahendite nappusest. Kevadised suurväljamüügid on saanud traditsiooniks, et pikendada suvist ostuperioodi, väitis ta. «Kui mööbel on laos, tuleb teda müüa, aga see pole mingi katastroofiline uppuja päästmine,» nentis Triletski.
Kui suur on Marlekori kaupluse juurdehindlus, see on Triletski sõnul ärisaladus. Ta kinnitas, et allahindlusega magamistoakomplekte ei müüda kahjumiga. Pealegi ostavad enamiku mööblist hulgiostjad, lisas Triletski. Marlekori kaubandusosakonna kinnitusel on magamistoakomplektid kuni 25 protsenti alla hinnatud.
Käibevahendite puudumine pole mitte ainult Marlekori, vaid kogu Eesti tööstuse probleem, ütles firma osanik Ülo Pärnits. Tema sõnul töötab Marlekor praegu veerandi võimsusega ja täisvõimsuse saavutamiseks oleks vaja täiendavalt 130 miljonit krooni. Pärnitsa väitel oli laos seisva mööbli all kinni 10 miljonit krooni.
Korpusmööbli müügiraskuste tõttu suletud mööblivabriku töötajad on Pärnitsa sõnul kollektiivpuhkusel 1. augustini. «Inimesed suhtusid rahulikult, kellel on vaja aiamaad harida, pikendas suve rõõmuga,» märkis ta.