• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Päevalehed tõlgendavad reklaamikäivet erinevalt

    «Me arvutasime käibe uuesti üle ja leidsime, et vabandamiseks pole mingit põhjust,» sõnas Sinisalu. Iseenesest võiksime hoopis meie kaevata Postimehe konkurentsiametisse valeandmete levitamise eest,» märkis ta.
    ASi Postimees juhatuse esimees Mart Kadastik väitis reedeses Postimehes, et Eesti Päevalehe reklaamikäive on Postimehe majandusanalüüsi osakonna andmetel umbes 2,5 miljonit krooni, samal ajal kui Postimees teenis mais reklaamist 3,3 miljonit krooni.
    Hando Sinisalu kinnitas, et Eesti Päevalehe reklaamikäive oli mais 3,3 miljonit krooni. Postimehe reklaamikäibeks sai ta pärast korduvaid arvutusi vaid 2 miljoni krooni ümber.
    Mart Kadastiku sõnul on konkureerivate päevalehtede vaidluse põhjustanud reklaamikäibe arvutamise erinev metoodika. Ta märkis, et see, kui suurena näidatakse reklaamitulu, sõltub sellest, kas käibesse arvestatakse ka bartertehingud.
    Postimehe reklaamikäive 3,3 mln krooni ei sisalda Kadastiku väitel bartertehinguid ega «muul kujul õhku». Sellesse on liidetud üleriigiliselt levivale ajalehele lisaks vaid Tartu Postimehe reklaamikäive, lausus Kadastik.
    «Eesti Päevaleht arvestab reklaamikäibes bartertehinguid, kuna raamatupidamise seisukohalt pole vahet, kas tasutakse rahas või barteriga,» lausus Hando Sinisalu. Tema sõnul ei arvesta Eesti Päevaleht oma reklaamikäibesse ajalehe omanikfirmadega seotud reklaame, mis avaldatakse vastuteenust saamata.
    Vaidlus Eesti Päevalehe ja Postimehe vahel algas kaks nädalat tagasi, kui Eesti Päevaleht kinnitas juhtkirjas, et lehe reklaamikäive oli mais 3,3 miljonit krooni, edestades ligi miljoni krooniga Postimehe kuu reklaamikäivet.
    Kadastik reageeris konkureeriva ajalehe avaldusele, lubades pöörduda konkurentsiametisse, kui Eesti Päevaleht ei vabanda tema sõnul vale väite avaldamise pärast.
    Eesti Päevalehe peatoimetaja Kalle Muuli teatas seejärel BNSi vahendusel, et ajalehe juhtkirjas toodud andmeis oli eksitav trükiviga ja lubas avaldada ajalehes täpsustuse. Seda pole aga Eesti Päevaleht juhtkonna otsusel seni teinud.
    Mart Kadastik leidis, et ajalehtede liit peaks leidma kõigile väljaannetele ühise reklaamikäibe arvutamise ja auditeerimise metoodika, et vältida tulevikus numbritega manipuleerimist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Börs: USA aktsiad lõpetasid korraliku langusega
Wall Streeti suurimad indeksid lõpetasid teisipäeva miinuses, nafta hind hüppas aga enam kui 2protsendi võrra. Investorite fookuses on kolmapäeval lõppev Föderaalreservi kohtumine ning geopoliitilised pinged, vahendab Reuters.
Wall Streeti suurimad indeksid lõpetasid teisipäeva miinuses, nafta hind hüppas aga enam kui 2protsendi võrra. Investorite fookuses on kolmapäeval lõppev Föderaalreservi kohtumine ning geopoliitilised pinged, vahendab Reuters.
Eestlased ostlevad aina julgemalt e-poodides
Koroonapandeemia ajal on e-ostude maht hüppeliselt suurenenud, märgib Eesti Pank.
Koroonapandeemia ajal on e-ostude maht hüppeliselt suurenenud, märgib Eesti Pank.
Päikeseenergia tootjate arv kolmekordistus ja kasvab veelgi
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.