Päevalehed tõlgendavad reklaamikäivet erinevalt

Mart Kadastiku sõnul on konkureerivate päevalehtede vaidluse põhjustanud reklaamikäibe arvutamise erinev metoodika. Ta märkis, et see, kui suurena näidatakse reklaamitulu, sõltub sellest, kas käibesse arvestatakse ka bartertehingud.

Postimehe reklaamikäive 3,3 mln krooni ei sisalda Kadastiku väitel bartertehinguid ega «muul kujul õhku». Sellesse on liidetud üleriigiliselt levivale ajalehele lisaks vaid Tartu Postimehe reklaamikäive, lausus Kadastik.

«Eesti Päevaleht arvestab reklaamikäibes bartertehinguid, kuna raamatupidamise seisukohalt pole vahet, kas tasutakse rahas või barteriga,» lausus Hando Sinisalu. Tema sõnul ei arvesta Eesti Päevaleht oma reklaamikäibesse ajalehe omanikfirmadega seotud reklaame, mis avaldatakse vastuteenust saamata.

Vaidlus Eesti Päevalehe ja Postimehe vahel algas kaks nädalat tagasi, kui Eesti Päevaleht kinnitas juhtkirjas, et lehe reklaamikäive oli mais 3,3 miljonit krooni, edestades ligi miljoni krooniga Postimehe kuu reklaamikäivet.

Kadastik reageeris konkureeriva ajalehe avaldusele, lubades pöörduda konkurentsiametisse, kui Eesti Päevaleht ei vabanda tema sõnul vale väite avaldamise pärast.

Eesti Päevalehe peatoimetaja Kalle Muuli teatas seejärel BNSi vahendusel, et ajalehe juhtkirjas toodud andmeis oli eksitav trükiviga ja lubas avaldada ajalehes täpsustuse. Seda pole aga Eesti Päevaleht juhtkonna otsusel seni teinud.

Mart Kadastik leidis, et ajalehtede liit peaks leidma kõigile väljaannetele ühise reklaamikäibe arvutamise ja auditeerimise metoodika, et vältida tulevikus numbritega manipuleerimist.