Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Helsingisse tselluloosibörs
Börsi seljataga on Soome optsioonibörs FOEX, mille 1995. aasta käive ulatus 143,2 miljoni kroonini.
Viimastel aastatel on tselluloosi hind kõikunud ühest äärmusest teise. Nii ostjatel kui müüjatel on olnud peaaegu võimatu end hinnakõikumiste vastu kindlustada.
FOEX on seni kaubelnud intressi- ja valuutaturu tuletisinstrumentidega. Ettevõte on Soomes noteeritud börsi vabaturu nimekirjas (OTC nimekiri).
Ettevalmistused tselluloosibörsi avamiseks on kestnud kolm aastat. FOEX on projekti ulatuslikult tutvustanud nii Põhja-Ameerikas kui Lääne-Euroopas.
FOEX teeb panuse eelkõige suurtele paberi- ja tselluloosifirmadele, mille käive ulatub miljardi kroonini ning sealt edasi.
Lepingu minimaalsuurus on 50 tonni ning kaubeldakse vaid pleegitatud pikakiulise tselluloosiga. Kauplemisvaluuta on USA dollar ning lepingute pikkus üks kuu kuni kolm aastat.
Kauplemine börsil ei tähenda kauba füüsilist tarnimist, vaid finantstehingut optsioonidega. Tselluloosi ostjatel ning müüjatel on edaspidi võimalus tulevaste tehingute hinnad ette kokku leppida.
Rootsi tselluloositööstus suhtub avatavasse börsi äraootavalt, kuid siiski soosivalt.
Euroopa ühe suurima tselluloositootja Södra Skogsägarna finantsdirektor Ingvar Petterson näeb tselluloosibörsis tõhusat vahendit hinnakõikumiste tasandamiseks.
«Börs võib parandada tselluloosituru stabiilsust. Tehnika on arenenud juba nii kaugele, et muudel turgudel kogutud kogemusi on võimalik üle kanda tselluloosikaubandusse. Kui valuuta- ja intressiriskiga on võimalik toime tulla, miks siis mitte hinnariskiga. On meil nüüd ju ka elektribörs.» DI-KL