19. september 1996 kell 22:00

Finest Hotel Group väljub kahjumist

Finesti rasked ajad on tänaseks möödas, arvab Finest Hotel Groupi (FHG) haldusdirektor Harri Veering. Eelmise aasta miljonitesse ulatunud kahjum vähenes selle aasta esimese poolega 378 000 kroonini, aasta lõpuks loodetakse aga jõuda kasumisse.

Kahjumi tekkimise põhjus oli meie müügikäibe vähenemine ning turuosa kaotus, tõdeb FHG finantsdirektor Andres Lepik. Aasta algul tehti otsus viia kulud miinimumini. Muuhulgas otsustati vähendada viiendiku võrra administratiivkulusid. 1995. a. FHG konsolideeritud netokäive oli 72,1 miljonit krooni.

FHG käibest kõige suurema osa moodustab Palace'i käive. FHG esimese poolaasta 25,8 miljoni krooni suurusest käibest tuli Palace'ilt 20 miljonit. Lepik lausus, et Palace ei ole oma tulusust viimasel ajal tõstnud, kuna turusituatsioonist tingituna on hinnad püsinud juba mõnda aega samal tasemel, samal ajal on kulud kasvanud märgatavalt.

Lepiku sõnutsi tõuseb juhul, kui kõik väljaspool Tallinnat algatatud projektid käima lähevad, märgatavalt müügikäive väljaspool Tallinna.

Mõni aeg tagasi läks seni riigile kuulunud 34,7% FHG aktsiaid üle Briti investeerimisfirmale Stock Development. Inglased said FHG osanikuks pankrotistunud RAS Tallinna Hotellid vastu esitatud võlanõuete omandamise teel. Tallinna Hotellid garanteeris FHG tütarfirma Imperial poolt Tartu Kommertspangast võetud ligi 5 miljoni krooni suuruse laenu, mille nõudeõiguse ostis hiljem ära Hansapank.

FHG tegevjuhid ei tea esialgu Briti investeerimisfirmast midagi peale selle, et neid esindab Eestis advokaadibüroo Glikman & Glikman. Veeringu sõnul on uue omaniku tulek igati tervitatav. FHG tegevdirektor Toomas Sildmäe lisab omalt poolt, et ega riik peagi ettevõtja olema.

Vandeadvokaat Leon Glikman ei saa Briti firma kohta midagi täpsemalt öelda, kuna teda seob konfidentsiaalsusklausel lepingus. Ta märgib vaid, et tegu on suure ja konservatiivse firmaga.

FHG loodi 1988. aastal Olümpiale valuuta teenimiseks. Kui loomise hetkel oli FHG aktsiakapital 1,5 miljonit rubla, siis nüüd on see 31 miljonit krooni.

FHG osanikeks said Andres Eesmaa ja Toomas Sildmäe firma Silfin ning Tallinna hotellikoondis, mis sisuliselt tähendas Olümpia hotelli. Soome pool pani vastu kolm giganti: SRV Internationali, kes oli algusest peale huvitatud hotelli Palace ehitusest ja kes mõni aeg hiljem võitiski hotelli ehituskonkursi. Teiseks oli Saima kanalil laevatamisega tegelev ning reisibüroona tegutsev Saima Lines OY, kes müüs tol ajal Georg Otsa pileteid ning otsis Eestis hotelli, kus Soome turiste majutada. Kolmanda Soome osaniku -- hotellikett Arctia -- huviks oli juhtimisalane koostöö.

Sildmäe kommenteerib Soome omanike osavõttu FHG tegevuses lühidalt: «Nende huvid on tänaneks rahuldatud.»

Palace'i renoveerimiseks võeti Soomest Postipankkilt ligi 40 miljonit marka laenu. Veering tõdeb tagantjärele, et oleks saanud hotelli valmis ehitada ka odavamalt.

Omandireform on Finest Hotel Groupile toonud selle loomisest saadik kaasa sekeldusi ja kohtuvaidlusi. Suuremale osale FHG poolt omandatud hoonetele on varem või hiljem ilmunud välja õigusjärgsed omanikud.

Kuigi Finest pole põhimõttelisi ja saatuslikke vigu teinud, langes ta samalaadselt paljude teiste firmadega praeguse aja ohvriks, räägib Veering. Madalseis algas tema sõnutsi 1992. aastal, kui ilmusid välja õigusjärgsed omanikud FHG poolt Pärnu maanteel ostetud kahele hoonele, hiljem aga osale Imperiali kinnistust.

FHG suurim rahaline kaotus ongi seotud rublaajal alustatud hotelli Imperial ehitusega. Nüüd juba ligi kaks aastat tagasi pankrotistunud Imperial oleks tänaseks pidanud pisikese lukshotellina töötama mitu aastat. Hotelli ehitusse jõuti investeerida ligi 10 miljonit krooni, FHG sai üle 5 miljoni krooni kahju.

FHG on seadnud endale eesmärgiks omandada kinnisvara minimaalselt. Ka mujal maailmas on see hotellindusfirmadega nii, põhjendab Veering. Ta ei varja, et kui tuleks rahuldav Palace'i hoone ostmise pakkumus, oleks FHG nõus sellest loobuma.

Samas on Palace'i hoone saatus lahtine ka praeguse hoone omaniku jaoks. Mõni aeg tagasi ilmusid õigusjärgsed omanikud välja Palace'i hoone ühele osale. Pole välistatud, et Palace'i hoonega seoses tuleb FHG-l veel kohtutee jalge alla võtta.

Enam kui kuu aega tagasi müüs FHG 10,1protsendise osaluse ASis Hotell Olümpia Briti fondihaldurile Mercury Asset Management. Sildmäe sõnul sai see investeering omal ajal tehtud Finesti oskusteabe Olümpiasse üle kantimiseks, FHG oli ASi Hotell Olümpia üks asutajaliikmeid.

Olümpia aktsiate müügist saadud raha kasutati Sildmäe sõnutsi suures osas Palace'i renoveerimiseks Postipankkilt võetud laenu refinantseerimiseks.

Veeringu sõnul oli osaluse müümise üheks põhjuseks hea pakkumus, teiseks aga terve konkurentsi säilitamine. «Olümpia poisid mõtlesid juba mõnda aega, et teeme Palace'ile ära. Toomas ega ka keegi teine ei ole tahtnud seda konkurentsi takistada,» selgitab ta.

Hotellide juhtimisfirma Inn Grupp juhatuse esimees, endine Olümpia tegevdirektor Andres Liinat peab Finest Hotel Groupi ainukeseks konkurendiks Eestis. «Me võitleme iga kliendi pärast ja oleme Tallinna ning Pärnu turul tõsised konkurendid,» teatab ta otsekoheselt. «Eks igaüks tahab kõigile ära teha.»

FHG arengut viimastel aastatel nimetab Liinat mõõdukaks. «Viisakalt öeldes mõõdukas,» lisab ta juurde. Tema sõnul on FHGs toimunud küll mõningane turundusalane elavnemine, kuid sisuliselt on Finestil viimastel aastatel tulnud juurde vähe uusi tooteid.

«Samas pole olemasolevate toodete uuendamisel tõsist arengut märgata,» tõdeb ta. «Finestist on küll üht-teist kuulda, kuid kliendid tahavad rohkem näha ja katsuda kui kuulda.»

Veering tõdeb, et vigu on tehtud. Teiste arenguga pole suudetud kaasa minna, kuid kui ei ole vabu vahendeid, ei saa ka kiiresti areneda,» tunnistab ta.

FHG tegevuse algaastail tekkinud mitmed tütarfirmad on tänaseks iseseisvunud. Nii eraldus Finestist üsna kiiresti Eesti Ekspress, praeguseks on iseseisvumas ka Peetri Pizza. Omaaegses toitlustuskoondise kiirtoidukohas Time Out jätkab FHG tegevust seni, kui selguvad läbirääkimiste tulemused endiste maaomanikega. Osalusest Finest Vendorsis FHG aga loobuda ei kavatse.

Adavere tuuliku ostis FHG 1991. aasta lõpul Jõgeva tarbijate ühistult 200 000 dollari eest. «Loodeti, et sellest tuleb hea äriprojekt, kuid elu näitas, et suurt äri sellest ei tule,» meenutab Veering, kes peab tagantjärele Adavere tuuliku ostu üheks FHG strateegiliseks eksisammuks.

Sellel kevadel hakati tõsiselt mõtlema Adavere tuuliku müümisele, siis aga ilmus välja õigusjärgne pärija. Asi jõudis kohtusse ning praegu on tuuliku saatus lahtine. Kui kohtuotsus langetatakse õigusjärgse omaniku kasuks, peab FHG-le kahju hüvitama Jõgeva tarbijate ühistu.

Narva projekt on FHG jaoks tulevikuprojekt. FHG alustas seda koos hotelli Narva ostnud ASiga Nael, mille taga on ehitus- ja kinnisvaraäriga tegelev EKE Merco. FHG plaanib luua Narva hotelli jaoks omaette operaatorfirma.

«70 000 inimest ja ei ühtegi hotelli,» selgitab Veering valiku langetamist Narva kasuks. Omaniku poolt Narva hotelli plaanitud investeeringute maht on 12--14 miljonit krooni. FHG jääb rentniku staatusesse ning hakkab hotelli majandustegevust korraldama. Esialgu renoveeritakse hotelli 50ndatel aastatel ehitatud osa, kuhu tuleb 30 kahekohalist hotellituba. Uuem osa renoveeritakse turu nõudluse kohaselt.

Finest Pärnurand ning Finest Tartu Hotels (FTH) juhatuse esimees Peep Jonas on veendunud, et esimestel aastatel ei hakka Narva hotell mingit kasumit tootma, pigem püütakse ots-otsaga kokku tulla.

Seevastu on FHG pannud suured lootused detsembris Otepääl valmivale hotellile. 65kohalisse hotelli investeeritakse 8 miljonit krooni. Hotell kuulub Hüvitusfondi Arenduse ASile, kes emiteeris hotelli ehitamiseks 8 miljoni krooni eest võlakirju. Jonase sõnutsi on tulevikus plaanis võlakirjad välja lunastada. Hotelli tasuvusajaks on planeeritud 5--6 aastat.

Jonas tõdeb, et Finest Tartu Hotelsi tulud on võrreldes eelmise aastaga vähenenud. «See ei tähenda, et meil on raskusi ellujäämisega,» lisab ta samas.

Praegu otsib FTH sobivat ostjat hotellile Taru. See on vajalik Tartu teenindusmajasse plaanitava hotelliprojekti elluviimiseks. Esiteks on tarvis omavahendeid, teiseks aga ei mahuks mõlemad hotellid enam Tartu turule ära, põhjendab Jonas.

Praegu peab FTH läbirääkimisi Tartu Ülikooliga sinna välisüliõpilaste ühiselamu loomiseks. Hotelli hinnaks on välja pakutud 20 miljonit krooni.

Teenindusmaja renoveerimiseks vajatakse 25--30 miljonit krooni. Kui investeerija leitakse lähiajal, alustatakse ehitusega järgmise aasta märtsis ning lõpetatakse aasta lõpus.

Teenindusmajja plaanitakse rajada 150--200kohaline neljatärnihotell, restoran, konverentsisaal. Jonase unistustes peaks hotell väliselt välja nägema «nagu Ameerika» -- üleni klaasist fassaadiga.

FTH ostis Tartu kesklinnas asuva teenindusmaja märtsis 6 miljoni krooni eest.

Hetkel kuum