Liti kursimuutus ei mõjuta krooni

Leedu kavatseb viivitamatult loobuda valuutakomitee süsteemist ja siduda litt dollarist lahti, teatas Leedu Panga juhatuse esimees Reinoldijus ?arkinas nädalapäevad tagasi ajakirjandusele. Mõni päev hiljem ?arkinas küll kummutas sõnumi, aga liti devalveerimise kuulduste tõttu jõudis Leedu riigi võlakirjade nõudlus mitmekordselt langeda.

Jaanuari lõpus kirjutas rahvusvaheline majandusleht Financial Times, et Leedu eeskujule valuutakomitee süsteemist loobumises järgnevad kohe ka Läti ja Eesti. Leht tugines Euroopa suurima kommertspanga Deutsche Banki analüütikute hinnangule.

Kinnitan, et mulle omistatud sõnum on läbinisti vale. Me isegi ei rääkinud IMFi missiooniga valuutakomiteest loobumisest või liti lahtisidumisest dollarist. Juttu oli IMFi, Leedu keskpanga ja valitsuse sõlmitava uue memorandumi teksti kooskõlastamisest ja maksebilansi küsimustest. Me kuulutasime välja oma rahapoliitika kolmeetapilise programmi aastateks 1997--1999. Jah, selles nähakse ette väljumine valuutakomiteest, kuid mitte mingil juhul homme või ülehomme.

Esimesel etapil kasutame aktiivsemalt rahapoliitika instrumente valuutakomitee süsteemi tingimustes ja siis loobume lõpuks valuutakomiteest. Tõenäoliselt väljub Leedu valuutakomitee süsteemist, mis nõuab ringluses olevate littide sajaprotsendilist tagamist valuuta ja kullaga, 1997. aastal. Aga mitte enne septembrit, mil lõpeb praeguse IMFi memorandumi kehtivus.

Teisel etapil, mis kestab 1999. aastani, säilitame liti fikseeritud kursi ka pärast valuutakomiteest loobumist. Meil tehakse arveldusi kaubanduspartneritega kõige rohkem dollarites (USD), seepärast jääb litt seotuks dollariga.

Kolmandal etapil 1999. aastal taastame täielikult kõik keskpanga funktsioonid ja kuna me soovime saada Euroopa Liidu (EL) liikmeks, siis seome liti tõenäoliselt ELi ühisraha euroga.

Valuutakomiteest väljumine ja keskpanga kõigi funktsioonide taastamine nõuavad Leedu seimilt kindlasti seadusemuudatusi. Eesti investorid ja Leeduga seotud firmad võivad olla absoluutselt rahulikud, mingeid järske kursimuutusi Leedu raha- ja majanduspoliitikas ei tule. Liti devalveerimist me ette ei näe.

Leedu ametnikud on teinud varemgi selliseid avaldusi. Vaevalt et valuutakomitee süsteemist loobudes midagi dramaatilist juhtub.

Mis puutub liti võimalikku devalveerimisse, siis väikeses majanduses on devalveerimise efekt väga lühiajaline. Selle, mis eksportijad võidaks, kaotaks Leedu tootmissisendite sisseostjad.

Eesti investorid ei tohiks Leedust põgeneda. Kõik, kes on paigutanud raha Leedu turule, on sealt teeninud ootamatult suuri kasumeid, vähemalt 100 protsenti. Eesti eksportööride läbimüügid võivad algul väheneda, aga midagi hullu ei tohiks ka nendega juhtuda. Muidugi, kui lepingud on tehtud dollarites või Saksa markades.

Rõhutan, et väikesel riigil ei ole devalveerimisest midagi võita. Selle triki efekt oleks lühiajaline ja taandatav ühe klassiku võrdlusele püksipissimisega: algul on soe ja hea, aga veidi hiljem hakkab kannikatel külm.

Vaja on rahakursi ja majanduskeskkonna stabiilsust. Kiireid ja järske muudatusi ei saa Leedu endale lubada.

Eesti valuutakomitee süsteemi ja krooni püsimist ei mõjuta sõnum või ka Leedu liti devalveerimine mitte kuidagi. Miks me peaks loobuma end õigustanud süsteemist?

Eesti Pank on seisuko- hal, et valuutakomiteest loobumise asemel tuleks esmatähtsaks pidada rahapoliitika täiustamist valuutakomitee tingimustes. Tänapäeva valuutakomiteedel on rida ühisjooni. Rahvusvaluuta vahetuskurss on seotud mõne välisvaluutaga. Sularaha ja sageli ka ülejäänud baasraha täielik konverteeritavus on seadusandlikult garanteeritud. Valuutakomitee raames emiteeritud raha on täieliku konverteeritavuse kindlustamiseks tagatud kulla- ja välisvaluutareserviga. Raha kindel ja seadusega sätestatud seotus mõne usaldusväärse välisvaluutaga loob tugeva aluse rahaliseks stabiilsuseks majanduses. Seetõttu on valuutakomiteed peetud üheks efektiivsemaks vahendiks inflatsiooni ohjeldamisel ja intressitaseme alandamisel tihtimuutuva majanduskeskkonna tingimustes. Teadupärast on stabiilne hinnatase ja madalad intressid püsiva majanduskasvu oluline eeldus. Majandusele on tagatud välishindade stabiilsus, mis on eriti oluline juhul, kui on tegemist nii avatud majandusega riigiga nagu seda on Eesti. Sageli on valuutakomiteele süüks pandud majanduse konkurentsivõime ohustamist. Selle seisukoha toetuseks toodud argumendid kehtivad siiski sama hästi ka kõikide fikseeritud vahetuskursipoliitikate kohta.

Vaatamata mõningatele eriarvamustele ja mõõtmisraskustele võib üsna kindlalt väita, et Eesti majanduse konkurentsivõime on rahareformist alates jõudsalt kasvanud. Sellest on suures osas tulenenud ka krooni reaalkursi kallinemist väljendav suhteliselt kõrge inflatsioon. Vastupidiselt tavapärasele arvamusele tooks seotud vahetuskursist loobumine Eesti reaalmajanduse praeguste arengute jätkudes endaga kindlasti kaasa krooni nominaalse vahetuskursi kallinemise teiste valuutade suhtes. Kuna hinnad-palgad on alanemise suhtes enamasti jäigad, siis ühesuguselt kõiki eksportööre tabav krooni kallinemine seab konkurentsiraskustesse eelkõige inertsemad ja ümberkorralduste faasis olevad ettevõtted.

Eesti kogemuste analüüs näitab, et valuutakomitee jääb ka lähitulevikus optimaalseks rahapoliitiliseks strateegiaks krooni usaldusväärsuse ja stabiilsuse tagamisel.

On selge, et valitsevad erakonnad Leedus tahavad sellist muutust. Eesti poliitikutele ja keskpankuritele oleks see huvitav test, kuidas valuutakomitee süsteemi tühistama hakatakse. Leedulased ütlevad, et esialgu see otsus muudatusi kaasa ei too. Kindel on aga see, et litti suhtutakse ettevaatlikumalt kui seni, olgu see sõnum õige või vale. Kui keskpangal peaks olema huvi liti kurssi kaitsta, saab see olema kõvasti raskem kui enne seda teadet. Usaldus on langenud. Ei usu, et see täna-homme Leedus katastroofi põhjustab. Arvan siiski, et Leedu ei saa teha väga järske pöördeid, kuna ta on palju välisraha sisse laenanud.

Psühholoogilist laadi mõju on sellel sõnumil kindlasti ka Eestile. 30. jaanuari Financial Times viitas Deutsche Banki ametnikule ja ühele analüütikule, et valuutakomitee süsteem Eestis ei püsi üle kuue kuu. Kirjutis sellises autoriteetses lehes teeb võimalikke investoreid ettevaatlikumaks.

Ei saa samastada Leedut ja Eestit. Sõnum tugevdab siiski neid jõude Eestis (eksportööre), kes tahaks valuutakomitee süsteemi kaotada. Eestis oleme seadustega nii kinni mätsitud, et valuutakomitee süsteemi kergesti murda ei õnnestu. Lähema aasta jooksul on riskid Eestis väikesed, olgu Leedu käik milline tahes.

Vaatame huviga, mida tehakse Leedus valuutakomitee ja litiga. Ise oleme ebameeldivuste eest kaitstud DEMi lepingutega. 1996. aastal müüsime Leedus riietusesemeid 20 miljoni krooni eest, umbes pool sellest oma sealse tütarfirma ASi Baltmano Prekyba kaudu. Meil on Leedus kolm kauplust: Vilniuses, Kaunases ja Klaipedas. Tütarfirma olemasolu Leedus võimaldab meil kaitsta oma huve erinevatel viisidel, tagades igal juhul piisava paindlikkuse.

Õnneks meid siginad-saginad Leedu valuutakomitee ja liti ümber praegu ei häiri. Kõik lepingud alates arvutite ja lõpetades nende komponentide müügiga on jäigalt seotud USDga.

Meie müügimaht Leedus oli eelmisel aastal 9,4 miljonit krooni, sellest detsembris 2,5 miljonit.

Tänavu jaanuaris ületasime kolme miljoni krooni piiri ja loodame sel aastal oma müüki Leedus mitmekordistada. Meil on oma väike esindus Vilniuses ja peatselt lükkame seal koos ühe Leedu firmaga käima ka arvutite tootmise. Arvutite komponendid jäävad ka siis USD baasile.

Risk seoses arveldustega littides küll kasvab veidi, aga see on minu arvates lepingutega maandatav.

Leedu turule läksime oktoobris 1996. Müüme sinna maiustusi keskmiselt 30 tonni kuus 800 000-- 1 000 000 krooni eest sõltuvalt sortimendist. Pikaks ajaks ette me hindu ei kehtesta.

Teeme iga arve eraldi DEMides.

See tagab meile stabiilsuse ja jätab võimaluse reageerida paindlikult ka juhul, kui litti devalveeritakse.

Eesti investorid ei karda Leedu liti kukkumist. Vilniuse börs on atraktiivne ja Eesti investorite raha äratuleku asemel voolab seda Leetu aina juurde. Jutud liti devalveerimisest läksid hoogsalt liikvele juba pärast Leedu riigi võlakirjade emiteerimist 1994. aastal. Õli valasid tulle Leedu vasakpoolsed, kes lubasid parlamendivalimiste eel kompenseerida kõigile inimestele kaotsiläinud hoiused pankades. See samm oleks väga suure tõenäosusega viinud tõesti liti devalveerimisele ja seetõttu tõmbasid paljud investorid oma raha Leedust välja. Nüüdseks on Eesti investorid liti kukkumise juttudega juba harjuda jõudnud.

Ostsime aasta alguses Leedu võlakirju 30--40 miljoni krooni eest. Obligatsioonide intressimäärad langesid aga 10 protsendini ja on nüüdseks kukkunud 8,27 protsendi peale, muutes võlakirjad väheatraktiivseks. Seepärast tõmbasime raha nende pealt ära ja suunasime Vilniuse börsi aktsiaturule, kus on praegu võimalik hästi teenida.

Valuutakomitee süsteemi lõpetamine ja liti devalveerimine oli siiski Leedu valitsuse ja Leedu Panga läbirääkimistel IMFi missiooniga üks põhipunkte. Tean seda Leedu pangandusallikatest. Mul on käes ka IMFi poolt heaks kiidetud 18leheküljeline Leedu Panga rahapoliitika programm aastateks 1997--1999. Valuutakomiteest loobumine on Leedus tõesti päevakorral. Mingil juhul ei tehta seda aga enne septembrit, mil lõpeb praeguse IMFi memorandumi kehtivus.

Ühe raksuga ja viivitamatult ei tehta küll midagi. Kui euro elab sünnitusvalud üle, siis kavatsetakse litt siduda 1999. aastal ELi ühisrahaga.

Leedu peaminister Gediminas Vagnorius on korduvalt rääkinud valuutakomitee süsteemist loobumisest ja liti devalveerimisest. Valimiskampaania ajal lubas ta, et Leedu eemaldub sellest süsteemist samm-sammult alates 1. jaanuarist 1997.

Nüüd on Vagnorius lükanud eemaldumise vähemalt 1998. aastasse.

Eesti investorite põgenemist Leedust ma küll ei tähelda, pigem voolab neid siia kõrgete kasumite lootuses üha juurde, arvestades seda, et Eesti väärtpaberiturg on suhteliselt stabiliseerunud.

Võin kinnitada Eesti investorite ümberorienteerumist Leedu riigi võlakirjadelt Vilniuse börsi aktsiaturule.