Majanduse liberaliseerimine on postsotsialistlikes riikides kaasa toonud elatustaseme languse ja elanikkonna kihistumise. Baltimaadest on ühiskonnas kujunevast ebavõrdsusest parim ülevaade Eestis.
Keskmine kuupalk Balti riikides (alates 195 dollarist Lätis kuni 260 dollarini Eestis) on järele jõudmas Kesk-Euroopa riikide palgatasemele (350 dollarit T?ehhis, 365 dollarit Poolas ja 325 dollarit Ungaris). Postsotsialistlikest riikidest on «ette rebida» õnnestunud vaid Sloveenial, kus keskmine kuupalk on 900 dollarit ja üle selle.
Juuresolev tabel annab ülevaate Balti riikide keskmisest palgatasemest sektorite lõikes. Üheteistkümnest sektorist kaheksas on suurimad palgad Eestis, finantssektori palgad ületavad keskmise taseme ligi kaks korda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuidas tulud ühiskonnas tegelikult jaotuvad, võimaldab mõõta nn GINI koefitsient, mis ulatub nullist (kus tulud jaotuvad ühiskonna liikmete vahel võrdselt) üheni (kogu tulu saab üks inimene). Balti riikidest jälgib GINI koefitsienti pidevalt vaid Eesti, kus see 1996. a lõpul oli 0,383. Naabritega teevad võrdluse võimalikuks maailmapanga andmed 1995. a kohta: 0,39 Eestis; 0,27 Lätis; 0,33 Leedus.
Enam infot ebavõrdsusest annab 20% (või 10%) rikkaimate ning vaeseimate elanikkonna kihtide tulude osakaalu jälgimine riigi tuludes.
Taas peab taolist arvestust järjepidevalt Eesti üksi. 1996. a moodustasid 20% rikkaimate tulud majanduse kogutulust 45,9%, 10% rikkaimate ja vaeseimate tulude vahekord oli 15,5 (20% puhul 8,5). Maailmapanga statistika järgi oli tulude vahekord 10% väljavõtu korral Leedus 8,5 ja Lätis 5,2. Eestis on rikkamate hulka arvatud perede keskmine sissetulek inimese kohta 4500 kr, Lätis on see näitaja 3470 kr. B&B