- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mess on oluline turunduskanal
Küsimustele vastab messi Kompuuter '97 korraldaja Aalo Kukk
See on tingitud riigi infotehnoloogia struktuuride korrastamisest. Informaatikafond muudeti aastavahetusel informaatikakeskuseks, kuna osa 1991. aastal loodud fondi tegutsemise põhimõtteid läks vastuollu haldusseadustikuga. Otsustati, et informaatikakeskus ei peaks riigieelarvelise asutusena tegelema tuluüritustega.
Kuna messi polnud mõtet erastada, siis anti see arvutifirmade assotsiatsiooni korraldada. Fond jõudis hakata tegelema ka infotehnoloogiaalaste turu-uuringutega, needki tulid nüüd assotsiatsioonile üle. Ainsa tuluprojektina jäi informaatikakeskusele ajakirja Arvutimaailm väljaandmine. See, et fond arvutimessi viis aastat tagasi läbi viima hakkas, on muidugi väga hea.
Eesti infotehnoloogiaturul on tõusnud rakenduste, integreeritud infosüsteemide ja tarkvara osakaal. See torkab ka messil silma. Kui algusaastatel müüdi peamiselt riistvara, siis nüüd selle osakaal väheneb.
Püüame tänavu lahendada probleemi, mille üle murravad pead paljud messikorraldajad üle maailma. Nimelt on üsna suur grupp külastajaid, kes on küll arvutustehnikast huvitatud, aga ei ole n-ö hankijad. Samas ootavad oma tooteid eksponeerivad arvutifirmad eelkõige suurkliente ja firmahankijaid. Nad ei tule messile pakkuma laiatarbekaupa, selleks on mess liiga kallis. Siiski ei saa messiuksi õpilaste ja koduperenaiste ees kinni panna, neil on samuti arvutite vastu huvi.
Sellel aastal on meil eraldi sissepääsu ja programmiga laiatarbepaviljon, sest omaette spetsialistide ja tavakülastajate päevad tekitaksid vaid liigseid segadusi. Professionaalne tehnika ja tarkvara ei sobi hästi kokku laiemaks tarbimiseks mõelduga. Samas ei tasuks Eestis praegu laiemale üldsusele suunatud infotehnoloogiamessi korraldamine ära.
Uues laiatarbepaviljonis pakuvad kaupu PC Kaubamaja, Poniardi Max & Modem, Datel. Nimetatud paviljonis asub ka spetsiaalne Tiigrihüppe stend, lisaks vastavad presentatsioonid ja loengud. Esmakordselt tutvustatakse Tiigrihüppe projekti nii suures mahus just tänavusel messil. Peale selle avatakse esmakordselt Eestis enam kui kümne töökohaga Interneti-kohvik.
Mess on üks turunduse kanal, turunduse tööriist. See on meetod, kuidas firma saab oma müügitööd edendada, seejuures väga efektiivne meetod. Müügitöö tulemusi näitab nn kontaktide arv. Kui parim kontakt saavutatakse tavaliselt otsemüügi kaudu, kus firma esindaja vestleb kliendiga, siis efektiivsuselt järgnebki otsekontaktile erialamess. Müügiesindaja ei saa alati toodet demonstreerida, messil on see üldjuhul võimalik. Suhtlemine ja tagasiside on olulised nii ostjale kui müüjale.
Firma eesmärgiks on loomulikult toote või teenuse müük. Kas ta aga tahab eelkõige parandada oma imagot või mõjuda tootega, sõltub konkreetse firma strateegiast. Mulle aga tundub, et paljud firmad soovivad mõlemat -- tutvustada uut või soodsa hinnaga toodet ja parandada ka oma imagot. Meie messil on olnud ka selliseid firmasid, kes pole arvutit ja muud sellist välja toonudki. Kui edukas selline käitumine on, jääb muidugi iseküsimuseks. Mõni on selle messiga oma tegevuse lõpetanud, teine jälle turuosa suurendanud. Ühtset reeglit seega pole.
Aasta-aastalt jääb kasumipoolt üha vähemaks. Meie ei ole ju pinna valdajad, peame selle eest Eesti Näitustele maksma. Kulud igal aastal tõusevad -- pinna rent, reklaami hinnad. Samas messi n-ö väljamüügihind on tõusnud oluliselt vähem.
Arvutimessi selle aasta kasum moodustab käibest alla kümne protsendi. Varem oli rentaablus suurem, kuid mess väiksem. Kasum ei ole seega sisuliselt kasvanud. Sellel aastal teenime umbes paarsada tuhat krooni. Kasum läheb kõiksugu ürituste korraldamiseks, trükiste väljaandmiseks, laiemalt infotehnoloogiaalaseks PR-tegevuseks. Täpsemalt arutab seda arvutifirmade assotsiatsiooni juhatus. Messist saadav tulu aitab assotsiatsioonil teha ka selliseid töid, mille eest liikmed ei taha muidu maksta.
Arvutifirmade assotsiatsioon on mittetulunduslik organisatsioon, mis otsest tulu ei saa. Pigem korraldame kompuutrimessi missiooni pärast.
Hetkel kuum
Otseselt messi ajal ja vahetult pärast messi sõlmitud müügitehingud osalemise kulusid üldjuhul ei kata. Kuid arvutifirmad on tunnistanud, et messi tulemused ilmnevad ka pikka aega hiljem.
Näiteks alles jõulude ajal selgub, et klient tuleb piltlikult öeldes messilt. Arvutimessi mõte ei ole selles, et kulud tuleksid paari kuu jooksul tagasi. Saksamaal toimuval maailma suurimal infotehnoloogiamessil CeBIT on eksponentide peamine ajend suhtlemine teiste tootjate ja eksponentidega, klient on alles teisel kohal. Meie arvutimess on suunatud eelkõige tarbijale.
CeBITil käijad rääkisid, et ei leidnud seal ühtki tõeliselt säravat uudist. Meil võiks selleks olla võrguarvuti, mida näitavad mitmed firmad. Võrguarvuti füüsilised eksemplarid on küll olemas, kuid osaliselt puudub veel tarkvara, nii et sellega pole suurt midagi peale hakata.
Messi jaoks on kindlasti uudis ka Tiigrihüppe projekti tutvustamine. Soomest ja Taanist tullakse lausa gruppidena siia, nõnda saab Tiigrihüpet ka laiemale maailmale tutvustada.
Huvitav on talupidajate keskliidu poolt tutvustatav tarkvara taludes kasutamiseks. Ja kindlasti saab messil populaarseks ka Eesti esimene Interneti-kohvik.
Seda teavad paremini pangad. Kuid üha rohkem võetakse pangast laenu, ostetakse pangalaenuga või liisitakse arvutustehnikat.
Üks messi oluline moment on end välismaale tutvustada. On üldteada, et kolm suuremat arvutitootjat, Pennu, Microlink ja Astrodata, ekspordivad märkimisväärse osa oma toodangust. Kuid Eesti potentsiaal on palju suurem, eriti tarkvara puhul. Suurematel tarkvarafirmadel võib olla ekspordi osakaal käibest ligi pool või rohkemgi. Tihti tehakse küll allhankeid, kus projekti juhitakse välismaalt ja Eestis tehakse tellimustöid. Potentsiaal on sellepärast suur, et Euroopas on suur huvi meie tarkvaraturu vastu. Infotehnoloogia ei nõua ka erilisi investeeringuid. Riistvara kokkupanemiseks pole vaja just eriti kõrgelt haritud tööjõudu. Tarkvara puhul on muidugi vastupidi, olulised on teadmised, muud investeeringud on minimaalsed.
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
Tagasi Äripäeva esilehele