24. august 1997
Jaga lugu:

Iseseisvus püsib, reformid aga viibivad

Ukraina 1991. aasta iseseisvusdeklaratsioon, mida toetas riigi 51miljonilisest elanikkonnast 90 protsenti, sai otsustavaks hoobiks Nõukogude Liidule ning lõpetas Ukrainas 300 aastat kestnud Moskva ülemvõimu. Praegu on peamised jõupingutused suunatud riigi majanduse reformimisele ning täielikule stabiliseerimisele.

«Ukrainal on selja taga rasked ajad,» ütles president Leonid Kut?ma iseseisvuspäeva kõnes. «Nüüd on vaja tõhusat tööd Ukraina siseriiklike probleemide lahendamiseks,» jätkas ta.

Lahendamata on majanduskriis, miljonid inimesed elavad allpool vaesuspiiri ning ootavad rahapuuduses valitsuselt 3,6 miljardi dollarini kasvanud palgavõla tasumist.

Samas on tänavune aastainflatsiooni prognoos 1993. a 10 300 protsendiga võrreldes vaid 15 protsenti. Mullu käibele tulnud rahvusvaluuta grivna püsib stabiilsena.

Ukraina on sõlminud lepingud Venemaa, Valgevene, Poola ja Rumeeniaga. Mais Venemaaga saavutatud kokkuleppega lahenes pikaleveninud tüli Musta mere laevastiku üle. Juunis tähistas Ukraina uue konstitutsiooni esimest aastapäeva, juulis kirjutati alla erihartale NATOga.

Ühe lääne diplomaadi sõnul heidab jätkuv majanduskriis aastapäevale varju ning süvendab riigi tavakodanikes kahtlusi iseseisvuse eelistes. «Majandushädade jätkumine ilma väljavaateta olukorra peatsele paranemisele ei ole ukrainlastele riigi välispoliitilistest edusammudest mingit kasu toonud,» ütles diplomaat.

Ka riigi valitsuse toetus demokraatiale ja turureformidele sattus taas kahtluse alla seoses nädalal järjekordse reformipoliitiku väljavahetamisega eelmisel nädalal.

Ameti kaotanud justiitsminister Serhi Holovatõi juhtis korruptsioonivastast võitlust ning oli Ukraina lääne ning Euroopa struktuuridega ühinemisele orienteeritud välispoliitika aktiivsemaid toetajaid.

Ministri vallandamine kõigutab reformiprotsessi kiirendamise lootusi, mis tekkisid koos peaminister Pavlo Lazarenko tagasiastumisega läinud kuul. Viimases nähti peasüüdlast altkäemaksust läbiimbunud ettevõtluskliima kujunemisel.

Lääs, eelkõige USA, on Ukraina jõupingutusi uue sõltumatu riigi loomisel vastukaaluks Venemaale seni heldelt toetanud. Lääneriikide valitsuste ja finantsasutuste kannatus on aga lõppemas, kuna lubadusi radikaalsete reformide kiirendamiseks on korduvalt murtud.

«Kardan, et praegune valitsus ei soovi tegelikke reforme. Minu jõupingutused õigussüsteemi reformimiseks ning õigusliku infrastruktuuri loomiseks turumajandusele on riigi juhtkonnale soovimatud,» ütles tagandatud Holovatõi. REUTER-FT-ÄP

Jaga lugu:
Hetkel kuum