Tiigermajandused all, Ameerika Ühendriigid ülal

Alates läinud suvest hakkasid investeerijad umbusaldama Aasia edukaid riike. Tai, Malaisia, Filipiinide ja Indoneesia järel jõudis kriis Hongkongi ja Lõuna-Koreasse. Kuid nakkus ei jätnud tabamata ka Jaapanit, kus majanduskonjunktuur oli hetkel nõrk. Eelkõige pani see langema kursid Tokio börsil ning vähendas usku Jaapani raskustes pankade vastu. Kõige selle mõjul arvatakse Jaapani eelmise aasta majanduskasv jäävat nulli.

Kõigil raskustesse sattunud riikidel on ühiseid jooni: neil oli kiire majanduskasv, kõrge inflatsioon, kriis finantssektoris ning väliskaubandusbilansi puudujääk. Et kriis ei jätnud mõju avaldamata ka kogu ülejäänud maailmale, tõendab, et maailmamajandus on nüüdseks omavahel väga tihedalt läbi põimunud. See on vallandanud maailmas elava arutelu selle üle, kui palju kriis veel läänemaailma mõjutab.

Rahvusvaheline valuutafond (IMF) on kriisiriikidele kokku pannud abipaketi, mille maksumus on 113 miljardit dollarit ehk 1627 miljardit Eesti krooni. Oluline on nüüd see, kas niisugune abi suudab investeerijaid veenda, et nad kriisiriikidesse uuesti raha paigutama hakkaksid.

Samal ajal kui Aasiast tulid eelmise aasta halvimad majandusuudised, kuulub USA majandus 1997. aasta edukaimate hulka. Vaatamata sellele, et juba ammu ennustati Ühendriikide majanduse ülekuumenemist, ei ole seda seni juhtunud. Kuuaruanded näitavad majanduskasvu jätkumist, ilma et inflatsioon hoogustuks. Kuna inflatsioon ei ole tekitanud probleeme üheski arenenud tööstusriigis, võimaldas see neil eelmisel aastal jätkata intresside alandamist.

USA keskpank tõstis baasintressi kogu eelmise aasta jooksul ainult korra, 25. märtsil. Dollar on olnud enamiku valuutade suhtes väga tugev ning seda on hakatud pidama juba tõsiseks probleemiks. Paljud turuanalüütikud lootsid, et mullu aprillis peetud G7 riikide tippkohtumine lõpetab dollari tugevnemise, kuid läks hoopis vastupidi.

Samal ajal on nii valuutaturgudel kui ka Saksa Liidupangas valmistanud 1997. aastal muret Saksa marga nõrkus. Läinud suvel langes Saksa marga kurss USA dollari suhtes pea kahele margale. See tugevdas Saksa inflatsiooni ning ehkki eksporditööstus arenes jõudsalt, oli koduturu konjunktuur nõrk. Kuid sellele vaatamata tõstis Saksa Liidupank 9. oktoobril intressi. Pärast seda kohandasid ka teised EMUsse pürgivad riigid Saksamaa järgi oma intresse, kuna lühiajalised intressid peavad olema rahaliidu loomisel enam-vähem ühel tasemel.

Nüüd arvatakse, et Aasia kriis vähendab Euroopas inflatsioonisurvet ja majanduskasvu, mistõttu ei ole intressitõstmiseks rohkem vajadust. Ebakindlus aktsiaturgudel suurendab investeerijate huvi obligatsioonide vastu, millega peaks kaasnema turuintresside alanemine.

Mullu kevadel valitses turgudel arvamus, et kuna mitmel riigil on raskusi EMUsse jõudmisel, võidakse leevendada EMUsse pääsemise nõudeid. See kõigutas päris palju vahetuskursse, samal ajal kui intresside kõikumine oli palju piiratum.

Kuid suvest alates hakkas huvi EMU vastu vähenema ja Aasia börside vastu kasvama. Praegu ei viita miski sellele, et EMU loomine tänavu pidurduks. DI-ÄP