Vaidlusaluste objektide turvamine keelatakse
Üleeilsel istungil arutas valitsus uut äriseadustiku nõuetega vastavusse viidud turvateenistuse seadust, mille abil soovitakse korrastada turvateenuste turgu ja vältida turvafirmade kokkupõrkeid. Vältimaks turvafirmade kaasatõmbamist klientide omavahelistesse arveteõiendustesse, tahetakse uue seadusega keelata omandivaidluse all olevate objektide turvamine.
Mullu detsembris tekkis ohtlik vastasseis turvafirmadel Akropol ja ESC, kes olid Bekkeri sadama omandiõiguse üle vaidlevate firmade teenistuses. Aktsiaselts Balti Baas ja N-Terminaal üritasid palgatud turvameeste jõuga vastastikku oma õigusi maksma panna.
Korra tagamiseks pidid sekkuma politseijõud. «Olukord, kus seadus võimaldab selliseid konflikte, pole normaalne,» kommenteeris toona juhtunut siseminister Robert Lepikson.
Eesti turvaettevõtete liidu tegevdirektori Veiko Jürissoni sõnul peavad turvafirmad omandivaidlustesse sekkumist keelava seadusesätte kehtestamist õigeks. «Mõnikord on juhtunud, et tahtmatult konflikti tõmmatud turvafirmad katkestavad kliendiga sõlmitud lepingu, kuid seekord osutus ametisolidaarsus nõrgemaks, kui keegi meist oskas ennustada,» ütles Jürisson.
Jürissoni sõnutsi pole turvafirmad nõus aga siseministeeriumi sooviga saada täpseid andmeid turvafirmade omanike kohta. «Näiteks ESS on börsifirma ja omanikeringi täpne määramine pole võimalik,» selgitas ta.
Valitsus pole veel selgeks vaielnud, kas kvalifikatsioonitunnistuse peaks turvatöötajale andma turvaettevõtete liit või turvafirma ise. Praegu võivad turvamehi koolitada haridusministeeriumist koolituslitsentsi saanud turvafirmad, kuid turvaettevõtete liit soovib koolitust ja kvalifikatsiooni omandamist oma kontrolli alla saada.
Samuti pole selge, kas seaduse rikkumise tõttu turvalitsentsi kaotanud firma võib saada uue litsentsi teise nime all ja kas valitsusel on õigus litsentsi andmisest keelduda, kui taotleja vastu puudub usaldus.
Siseministeerium on andnud turvalitsentsi 90 firmale, turvaettevõtete liitu kuulub 17 suuremat firmat.