Töölepingutes määratletakse tava-liselt vaid osapoolte kohustused ja õigused, mis on seotud tööga, heal juhul lisatakse ka koolitustingimused.
Kuna firma kultuuri üks osa on hoida töökollektiivi toonust, siis seoses kiire elutempo ja sellega kaasneva ületöötamisohuga võiks töölepingusse lisada ka tervise säilitamisega seotud punktid (nt lisatasu mittesuitsetamise eest, mingi arv tunde jõusaalis). Seni kasutatakse sellist võimalust töölepingute sõlmimisel väga harva.
Pingsa töögraafikuga inimesele ei piisa korra aastas puhkamisest. Mitte ilmaasjata pole Skandinaaviamaade paljudes firmades puhkus jagatud kaheks: pikem osa kasutatakse ära suvel ja lühem talvel.
Talvepuhkus pole mõeldud selleks, et pikendada puhkuse koguaega, vaid selleks, et töövõimet ühtlasemalt taastada, ning seetõttu ei lubata seda kevadele või suvele edasi lükata.