Eile riigikogus esimesel lugemisel olnud tubakaaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu tõstab sigarettide, paberosside ja sigarillode aktsiisi krooni võrra pakilt. Koos käibemaksuga lisab see suitsupaki hinnale rahandusministeeriumi väitel umbes 1,5 krooni.

Valitsuskoalitsioon peab järjekordset aktsiisitõusu igati normaalseks ja ajaga kaasas käivaks sammuks. Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe koonderakondlase Olev Raju selgitusel on Eesti valinud avatud majanduse mudeli, mille kohaselt peavad kõik hinnad ühtlustuma maailma turuhindadega. «Kuna meil on hinnad veel maailma turuhindadest kõvasti madalamad, pole mingit mõtet selle aktsiisi tõstmise vastu võidelda,» ütles Raju.

Opositsioon näeb aktsiisimäärade kergitamises aga hoopis salakaubavedajatele kaasa aitamist. Isamaaliidu esimees Toivo Jürgenson märkis, et kui enne mullust aktsiisimaksude suurendamist polnud mõtet salasuitsu üle piiri toimetamisega vaeva näha, siis nüüd tasub see salakaubavedajatele end juba ära.

«Praeguseks on tänavuse aasta riigieelarvesse tubakaaktsiisi laekumiseks kavandatud 627 miljonit krooni, millest peaks olema kaks kolmandikku laekunud, kuid on peaaegu pool,» ütles Jürgenson. «See näitab, et tegelikult aktsiisimäärade tõstmine kavandatud mahus riigieelarve tulusid ei täida.»

Mõõdukate fraktsiooni liige Eiki Nestor nentis, et aktsiisid tõusevad paratamatult, kuid lubamatu on nii järsk tõus. «Õigem oleks määrata aktsiisi tõus mitme aasta peale ette,» selgitas Nestor. «Järsk tõus tekitab riigile sellise enesepetmise efekti, kus loodetakse mingi tulu peale, mida tegelikult eelarvesse ei laeku.»

Nestor nimetas rumaluseks, et riigieelarve katteallikate aktsiisimäärade tõstmist käsitlevaid seadusi hakatakse menetlema alles sügisel.

«Loogilisem oleks, kui sellised seadused tehakse kevadel valmis ja nende põhjal koostatakse riigieelarve,» ütles Nestor.