Läti kohaneb muutunud oludega

Makrotasandil on peamureks jooksevkonto defitsiit, mida Vene-suunalise ekspordi 10protsendiline vähenemine 1,6% võrra kasvatab.

8,5 protsendiga läheneb defitsiit piirile, kust edasi võib karta kapitali äravoolu riigist.

Nii on Läti peamiseks ülesandeks ekspordi ümbersuunamine Kesk- ja Lääne-Euroopasse, ütles Läti ametist lahkuv peaminister Guntars Krasts.

«Mina ennustan, et Venemaa ei saavuta majanduslikku stabiilsust enne kahte aastat. See tähendab, et suur osa praegustest ärisidemetest tuleb katkestada või ümber kujundada,» ütles Krasts.

Krasts avaldas lootust, et Läti võetakse tänavu novembris maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks. Sellega paraneks Läti juurdepääs WTO 132 liikmesriigi turgudele, mis Krastsi sõnul on Lätile olulisemad kui Venemaa ja SRÜ.

Läti ettevõtjad loodavad, et kodakondsusnõuete lihtsustamine peaks Läti ärikliimat parandama nii ida- kui lääne suunal, tugevdades muuhulgas Läti positsiooni kõnelustel Euroopa Liiduga.

Vene energeetikaminister Sergei Generalov ütles, et tahab teha välisministeeriumile esildise Läti-vastaste sanktsioonide tühistamiseks, mis võimaldaks suurendada naftaeksporti Ventspilsi sadama kaudu miljoni tonni võrra.

«Ainus takistus on poliitiline otsus. Arvan et asi laheneb veel sel nädalal,» ütles Generalov. Samas hoiatas ta, et Venemaa võib aasta algusest kehtestada uued sanktsioonid, kui Läti Moskva nõudmisi ei täida.

Vene probleemidest hoolimata tunnustab lääs Lätit kui Kesk- ja Ida-Euroopa edukat reformiriiki. Esimeses kvartalis kasvas SKT 7,6% ja augusti inflatsiooniks mõõdeti 3,7%. REUTERS-BNS-ÄP