Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Keskpangad lõid ühisrinde
Esimesena langetas intresse Saksamaa, teatades repomäära alandamisest 3 protsendile. Järgnesid Austria, Soome, Hispaania, Holland, Belgia, Iirimaa, Prantsusmaa ja Portugal. Koordineeritud intressi-
määrade alandamine tabas turge üllatusena. Olulisi muudatusi enne 1998. aasta lõppu ning rahaliidu käivitumist eeldasid vähesed, ehkki mitu Euroopa juhtivat rahapoliitikut on viimasel ajal murelikult märkinud Euroopa majanduskasvu aeglustumist.
Euroopa keskpanga (ECB) president Wim Duisenberg ennustas sel nädalal eurotsooni riikide 1999. a majanduskasvuks 2,5%, lisades hoiatuse, et kasv võib jääda veelgi väiksemaks. Seni oli ECB optimistlikum, ennustades 3% kasvu, kuid kasvuhoo raugemine Euroopa tuumikriikides Prantsusmaal ja Saksamaal sundis panka prognoose alandama.
Lisaks näitavad Euroopa statistikaameti Eurostat andmed, et oktoobris jäi eurotsooni inflatsioon rekordiliselt madalaks, tõustes aasta arvestuses vaid 1% võrra.
Septembriga võrreldes alanes inflatsioon oktoobris seitsmes, tõusis neljas ja jäi samale tasemele neljas ELi riigis. 85% Euroopast on inflatsioon madalam kui Euroopa keskpangas eesmärgiks seatud 2%.
Analüütikud ennustavad hinnalangust ka tuleval aastal. Põhjuseks on nii tööstuskaupade üleküllus maailmaturul kui naftahinna languse jätkumine.
Hindadele lisab survet ka varem riiklikult kontrollitud sektorite, nagu kommunaalteenused ja raudteeveod, liberaliseerimine.
«Oleme hinnastabiilsuse-hinnalanguse selles tsoonis, kus Euroopa tuumikriikides on tekkinud deflatsioonioht,» ütles Morgan Stanley ökonomist Eric Chaney.
«Seni on tarbijad deflatsiooniga rahul. See suurendab nende ostujõudu ning nad kasutavad seda ära. Ühel hetkel asuvad aga ka nemad äraootavale seisukohale. Ettevõtlussektoris on see juba juhtunud -- toodangu- ja investeerimisplaanid on kokku tõmmatud,» ütles Chaney.
Sama ohtu möönis ka Wim Duisenberg. «Globaalsete arengute kõrval on kõige suuremaks riskiks usalduse kadumine eurotsooni vastu, mis mõjutaks negatiivselt kodumaist nõudlust. Ettevõtluses on tulevikuootused juba kahanenud,» ütles Duisenberg.
Statistikainstituudi INSEE andmeil plaanivad ettevõtted tuleval aastal investeeringuid suurendada vaid 1% võrra tänavuse aasta 9% järel.
Duisenbergi sõnul tuleb eurotsooni riikidel majandus-
poliitika kujundamisel silmas pidada just usalduse säilitamist.
Autor: FT