Sotsiaalmaksu seadus uueneb

Teatavasti jõustub 1. jaanuaril uus sotsiaalmaksu-

seadus. Uuest aastast alates ei saa tööandja enam ise töötajale haiguslehe alusel ravikindlustuse hüvitist maksta, vaid sotsiaalmaks tasutakse täies ulatuses asukohajärgsele maksuametile.

Maksu tasumist lihtsustab säte, et sotsiaalmaksu tasutakse nüüd palga või muu väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 5. kuupäevaks, s.o samaks kuupäevaks, kui tasutakse töötasult kinnipeetud füüsiliste isikute tulumaks. Peale maksu ülekandmise tuleb samaks kuupäevaks esitada maksuametile ka uut tüüpi maksudeklaratsioon vormil FTSD koos lisadega.

Kuigi senine 33% sotsiaalmaksu määr jääb kehtima, on uue seadusega oluliselt karmistatud maksu arvestuse aluseid. Seni lähtus tööandja sotsiaalmaksu arvestamisel töötajale tegelikult arvestatud tasust. Uue seaduse alusel peab aga tööandja hakkama iga põhikohaga töötaja eest arvestama ja tasuma sotsiaalmaksu vähemalt kuupalga alammäärast lähtudes. Kui järgmise aasta alammääraks kehtestatakse ametlikult 1250 krooni, on minimaalseks sotsiaalmaksuks 413 krooni iga töötaja kohta kuus.

Üldjuhul ei tekita selle nõude järgimine probleemi, kuid löögi alla satuvad põhikohaga, kuid osalise tööajaga töötajad. Nendeks on näiteks oma põhitegevuse, õppimise kõrvalt töötavad üliõpilased või pensionärid, kellel on õnnestunud sõlmida tööleping osalise ajaga töötamiseks. Nende töötajate tunnitasu võib ületada kehtestatud tunnipalga alammäära, kuid tasu kuu kokkuvõttes võib jääda alla 1250 krooni. Ilmselt kaaluvad tööandjad nüüd selliste töölepingute lõpetamist.

Selle tagajärjel tegijata jäävad tööülesanded võib jagada teiste põhikohaga töötajate vahel. Alternatiivina saab seni osalise tööajaga kasutatud töötajaid edaspidi ajutiselt tööettevõtu lepingu alusel rakendada.

Autor: Jüri Kalda