Kokku on Järvet esitanud Eesti Telekomi, valitsuse ning Eesti Telekomi uute suuromanike Telia ja Sonera vastu 12 hagi.
Telekomi juristid leiavad, et hagidel ei ole õiguslikku alust, kuid Telekomile kahju tekitavad need siiski. Teede- ja sideminister Raivo Vare hinnagul mõjuvad hagid Telekomi aktsiamüügile negatiivselt.
Järvet, kes on füüsilisest isikust ettevõtja telekommunikatsiooniteenuste alal, nimetegemist eitab. «Nime saaksin ma endale lihtsamini teha,» kinnitab ta.
Edaspidisest jutust koorub välja ka antipaatia algpõhjus. Järvet tahab osutada sideteenuseid, kuid Eesti Telefon ei luba.
«Sideseaduse järgi kuuluvad litsentsimisele ainult juriidilised isikud, siiski nõuab Eesti Telefon minult ka litsentsi,» räägib Järvet.
Kui kunagi tuleb Eestisse mõni uus sideteenuste pakkuja, loodab Järvet sellele oma teadmisi pakkuda, neid, mida ta praegu kogub.
Juuratudeng ei taha end siiski siduda ainult telekommunikatsiooniga, vaid tegeleda tulevikus ka teiste monopolide konkurentsiküsimuste lahendamisega. «Varsti tuleb samasugune jant energia vallas,» lubab Järvet. Noormees täpsustab, et monopoli vastu ei ole tal midagi, kuid loomulik monopol peab täitma seadusest tulenevaid kohustusi.
Telekommunikatsioonifirma Levicomi nõukogu esimees Tõnis Palts ütleb, et Järvetil on täielik õigus esitada hagisid, kui ta leiab, et seadusi on rikutud.
«Minul ei teki seoses Järveti ja tema hagidega mingeid emotsioone, need võivad tekkida alles siis, kui kohus on otsustanud, kellel on õigus,» selgitab Palts oma vaatevinklit. Ta nendib, et ilmselt on Järvetil oma nõudmiste osas õigus, sest ta on ju kõik seaduste punktidega ära põhjendanud.
Eesti Telekomi aktsiate avalikku enampakkumust juriidiliselt nõustav jurist Sven Papp ei ole oma sõnul teadlik ühestki valitsuse ebaseaduslikust käigust seoses Telekomi aktsiate müügiga. Ta on veendunud, et Telekomi müügi korraldamine Järveti pärast seisma ei jää.
Autor: Sten A. Hankewitz