21 aprill 1999

Miljardid tulevikuks

Valitsus tahab 18,45 miljardi krooni suurusest riigieelarvest kokku hoida miljard kuni poolteist ja minna säästueelarvega riigikogu ette mai alguses.

Aeg on valitsusele soodus, et viia ellu ebapopulaarseid otsuseid, mis aitavad raha kokku hoida mitte ainult tänavu, vaid ka tulevikus.

Valitsusliikmed on mõnest sellisest otsusest ise juttu teinud -- ametnike koondamisest, palkade vähendamisest, toetuste kahandamisest. Kas valitsus nende rakendamiseni jõuab, pole kindel, sest ka kolmikliidus näib poliitilise kokkuleppe saavutamine raske olevat. Reformierakonna fraktsiooni esimehe Jürgen Ligi meelest on juba kõnealune miljard poliitiliselt ja majanduslikult püha ja puutumatu ning peab paika jääma, kui just 53 inimest ei taha teha poliitilist enesetappu.

Valitsusliit toetas enne võimule tulekut majandus- ning teede- ja sideministeeriumi liitmist, kuid on selle seiga unustanud. See samm tuleks astuda, kuigi tänavu ei anna see märkimisväärset kokkuhoidu. Majandusministeeriumi tegevusvaldkond on pidevalt ahenenud ning on sulaselge raha raiskamine hoida väheste riigiettevõtete erastamiseks elus tervet ministeeriumi.

Põllumajandusministeeriumi ametnikkonda saab vähendada asutuse reorganiseerimisega maamajandusministeeriumiks. Euroliit leiab, et meil on liiga vähe põlluasjamehi, kuid Eesti-suguses väikeriigis pole mõeldav iga paari taluniku jaoks ametnikku tööle panna.

Palkade vähendamine pole hea lahendus. Samuti on ametnikkonna vähendamisel omad puudused -- võib suureneda töötus ja sellega seoses kahaneb ka nõudlus. Kuid tulevastes eelarvetes saab arvestada väiksemate töötasukuludega avalikus sektoris. Küll tuleb ministeeriumides ja nende haldusala ametites kaotada vakantsed ametikohad ning viia palgafond vastavusse tegelike töötajate arvuga.

Põllumajanduse otsetoetused on üks allikas, mille arvel saab kokku hoida miljoneid. Toetuste kärpimise teeb tänavu keeruliseks see, et osa summadest on välja makstud, ka on põllumehed lisarahaga arvestanud. Küsimus on aga põhimõtteline. Põllumeestel on võimalik kindlustada oma toodangut, samuti pole nad kasutanud kõiki laenuvõimalusi, mida pakuvad talumajanduse arendamiseks fondid.

Säästu võimaldab teenuste erastamine. Kokkuhoidu tulevikus lubaks seegi, kui valitsus tõukaks tagant praegu väga visalt edenevat haldusreform.

Analüütikud prognoosivad majanduse elavnemist. Mitu poliitikut on seepeale väitnud, et eelarvet polegi vaja kärpida -- kui majandus hakkab taas ülesmäge minema, laekuvad ka maksud paremini. Majandusteadlased on hinnanud majandustsükli pikkuseks 44 kuud, mistõttu Ühispanga asepresidendi Toivo Annuse sõnul algaks Eesti majanduse uus faas alles 2001. aastal. Seega peame säästlikult elama ka edaspidi.

Kui valitsus ei julge praegust olukorda ära kasutada, jäävad vajalikud otsused tegemata. See aga tähendab, et valitsusliidul jääb ellu viimata valimiste eel lubatu -- pole võimalik rakendada ettevõtete tulumaksuvabastust, rääkimata keskmise palga tõstmisest 9000 krooni lähedalegi või perede elu kergendamisest.

Hetkel kuum