Lohusalu sadam läheb müüki
«Kuulutame lähiajal välja Lohusalu sadama müügi, et sügiseks oleks asi selge,» ütles suures osas Jaak Ginterile kuulunud Esma Halduse ASi pankrotihaldur Toomas Saarma reedel.
Halduri sõnul kavatseb ta sadamat müügiks pakkuda umbes 20 miljoni kroonise hinnaga. Samas ei välistanud ta, et pankrotivara müügil võib selle väärtuseks kujuneda vaid 12--15 miljonit krooni.
Pankrotistunud ettevõtte asutaja ja suuromanik Ginter ise ütles, et ei näe praegu Eestis kedagi, kes võiks olla sadama ostust huvitatud. Tema sõnul ei ole analoogsete objektide puudumisel võimalik sadama väärtust praegu üheselt hinnata. Halduri sõnul on huvi sadama vastu ilmutanud välisfirmad.
Peale väikelaevade sadama kuuluvad pankrotivara hulka Lohusalus veel restoran, kiirsöögikoht, tantsulava ja pooleliolev hoone, kus möödunud aastal pidi valmima neljatärnihotell.
Praegu hoiab halduriga sõlmitud lepingu alusel sadamat käigus OÜ Kindlused ja tasub selle eest kuus üle 80 000 krooni. «Tulud kuluvad pankrotimenetluse kulude katteks, et ei peaks selleks minema pankrotivara kallale,» ütles Saarma.
OÜ Kindlused juhataja Andrus Jaamuli sõnul toob sadam suvekuudel tõesti kasumit, kuid üldiselt jääb talle arusaamatuks, kuidas oleks võimalik sinna paigutatud suurt raha tagasi teenida.
Tundmatuks jääda soovinud sadamatöötaja ütles, et Ginter tuli oma sadamaga välja enneaegselt. «Sellist asja võib teha ainult vabast rahast, investeering on väga pikaajaline,» märkis ta.
Saarma väitel on Esma Halduse pankrotivara väärtus vaid 12--15 miljonit krooni, kaitstud nõudeid on 24 miljoni krooni eest. Vara bilansiline väärtus oli üle 27 miljoni krooni.
Saarma ütles, et umbes miljoni krooni eest ettevõtte vara on enne pankroti väljakuulutamist koormatud majanduslikult kahjulike lepingutega. Tema sõnul on suures osas tegu Esma Halduse ASile kuuluvate sõidukite väljarentimisega seotud firmadele ja tütarettevõtete aktsiate koormamisega.
Suurima võlausaldaja Hansapanga 15 miljoni kroonisest nõudest on üle 10 miljoni pandiga tagatud ja kuulub rahuldamisele esimeses järjekorras.
Hüvitusfondi 4 miljoni krooni suurusest nõudest on 3,5 miljonit tagatud majaga Ilmandu külas. Kohtu kaudu nõuab oma 4 miljoni kroonise nõude tunnustamist ühe Eesti advokaadi esindatav Blackwell Ltd, väidetavalt on ka see nõue tagatud osaga pankrotivarast.
Saarma ei välistanud Blackwell Ltd võimalikku seotust Esma Halduse ASi omanikega, kuid tema sõnul ei ole tal seda kinnitavaid tõendeid.
Mõnekümne tuhande kroonine kaitstud nõue on Esma Halduse ASi vastu ka ASil Estonian Holidays, kus Jaak Ginteril on 49% osalus. Pankrotihalduri sõnul on tegu välisreisidega, mis on võetud Esma Halduse ASi nimel ja tasumata jäetud.
ASi Estonian Holidays juhataja Andres Huul eitas reedel nõude olemasolu ettevõtte suuraktsionäri teise firma vastu.
Harju maakohus kuulutas ASi Esma Haldus pankroti välja 1998. aasta novembris ASi Rakpuu Group avalduse põhjal, kellel oli saamata 400 000 krooni Lohusalu sadama jaoks tellitud akende eest.
Raskustesse sattunud ärimehel Jaak Ginteril on peale eelnimetatute osalus veel Mazdade müügiga tegelevas ASis Esma Auto. Väidetavalt on ta seotud ka kaubamärgi B-Rühm all pakutavate turvateenustega.
1996. aastal Ginteri tagatud kütusetehinguga seoses nõuab AS Lukoil Eesti temalt senini kohtus 2,85 miljonit krooni. Juunis tühistas riigikohtu tsiviilkolleegium Ginteri raha tasumise kohustusest vabastanud Tallinna ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks tagasi.