• Jaga lugu:

    Ohtlik kokkuhoid

    Kokkuhoiu eesmärgiks on mingi eluvaldkonna, süsteemi või tegevuse järjepidevuse tagamine, kahjustamata vastava ala funktsioneerimist. Vastupidisel juhul muutub kokkuhoid mõttetuks hävitamiseks ja uue kahjumi allikaks. Hävingu võib kaasa tuua ringhäälingusüsteemi drastiline ümberkorraldamine. ETV ja Eesti Raadio eelarve vähendamine 50% võrra või rohkem ei kajastu hävitavalt ainult nende ettevõtete tegevuses, vaid negatiivselt kogu Eesti majanduses, kultuuris ja ühiskonnas.
    Vajadus tegevuskulusid umbes 90 miljonit vähendada põhjustab ETVs ja Eesti Raadios enam kui 300 töötaja koondamise. Koondamistasude kogusumma võib ületada kümme miljonit krooni.
    Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse ilmajäämine umbes 20--30 miljonist kroonist toob kaasa ettevõte pankrotistumise, juhul kui saatekeskus ei tõsta tariife. See võib mõneks ajaks aga lõpetada osa eraraadiote programmide levitamise. Eraettevõtete puhul tekkiv kahjum kajastub riigi maksutulude vähenemises. Majanduslikku kahju saavad ka teised ETV ja Eesti Raadio lepingupartnerid, nagu Eesti Telefon, uudisteagentuurid, sajad autorid jäävad ilma autorikaitseühingu kaudu vahendatud au-toritasudest. Kommertsprogrammide Raadio 2 ja Raadio 4 äralangemine põhjustab majandusraskusi meediaagentuuridele ning toob kaasa reklaamihindade tõusu. Mis saab aga riigi omandis olevatest ETV ja Eesti Raadio hoonetest, mille kütmiseks ega hooldamiseks pole siis enam raha, on kõige muu kõrval küllap juba pisiasi.
    Äripäev fantaseeris ETV ja Eesti Raadio ühendamisest saadava suure kokkuhoiu teemadel. Paraku ühendamise pooldajad eksivad, kui arvavad, et on võimalik saada kokkuhoidu tele- ja raadiotoimetuste ühendamisest.
    Eesti Raadios on struktuurireform teostatud juba 1997. aastal ja pole enam ei spordi-, kultuuri- ega ühtki muud temaatilist toimetust, on vaid programmitoimetused: Vikerraadio 45-, Raadio 4 25- ja Klassikaraadio 12-liikmeline toimetus. Programmide koostamisega tegeleb samas suurusjärgus inimesi eraraadiote ketis Trio. Mingist tohutust inimhulgast Eesti Raadio puhul on küüniline kõnelda ja see põhineb teadmatusel.
    Raadio 2s aga töötavad juba aastaid vaid lepingulised autorid füüsilisest isikust ettevõtjate seast, nii et koosseisulisi toimetajaid seal praktiliselt polegi. Pealegi katab Raadio 2 oma tootmiskulud reklaamituludest, nii et riigieelarvelise toetuse vähendamine ei mõjutaks kuidagi Raadio 2 eetrisse andmist.
    Üle poole Eesti Raadio töötajaist on seotud nõukogude ajast säilinud hoonetekompleksi ja seadmete elushoidmisega, sest riiklikke investeeringuid Eesti Raadiosse pole juba mitu aastat tehtud sentigi.
    Kahetsusväärselt eksitavad on avalikkuses ja konkurentide poolt esitatud väited ETV ja Eesti Raadio eelarve suurusest, isegi kolossaalsusest. Umbes sama suure käibega on üks keskmine saekaater või kingatehas.
    Näiteks Soome Yleisradio aastakäive ulatub 2 miljardi Soome margani (üle 5 miljardi Eesti krooni), ehkki programmi toodetakse mõnevõrra Eesti Raadiost ja ETVst tunnimahus rohkem, raadio poole peal sedagi peamiselt 20 regionaalse uudistetoimetuse arvel.
    Eesti Raadio ega ETV juhid ei ole kunagi väitnud, et riigi toetusraha vähenemine toob kaasa saadete kvaliteedi languse. Saadete ja programmide mahtu tuleb lihtsalt kärpida, kvaliteedi langust meie, professionaalsed ringhäälingutegijad, ei saaks endale kuidagi lubada.
    Mis puutub aga saadete võimalikku sisseostmisse konkursi teel, siis on see teoreetiliselt võimalik, kuid nagu näitab maailmakogemus, viib varem või hiljem meediaga manipuleerimiseni, avaliku arvamuse kujundamise ähmastumiseni ja lõppkokkuvõttes ikkagi sellesama kommertsialiseerumiseni, mida avaliku ringhäälingu puhul on taunitud.
    Üksnes püsivate töölepingutega kaitstud ja kuulajaskonnas hinnatud autorid suudavad olla nii sõltumatud, et ei lase end igal järjekordsel hügieenisidemefirmal üles osta.
    Kui Eesti riigi eesmärk on osa oma rahvuskultuurist ehk ringhäälingu hävitada, siis on seda tõenäoliselt odavam ja kiirem teha tõesti likvideerimise kui lämmatamisega. Selles on Äripäeval õigus. Paraku peab keegi selle eest vastutust kandma. Tahaksin loota, et niisuguseid inimesi leidub.
    Mart Ummelase kommentaar on vastulause 9. augusti Äripäeva juhtkirjale, kus toimetus soovitas ETV ja Eesti Raadio erastada.
    Autor: Mart Ummelas
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Tallinna börsil ei langenud täna ükski aktsia
Tallinna börsil olid pankade aktsiad täna pärast eile toimunud järsku langust taastumas ning ühtegi kukkujat kohalikul börsil ei olnud.
Tallinna börsil olid pankade aktsiad täna pärast eile toimunud järsku langust taastumas ning ühtegi kukkujat kohalikul börsil ei olnud.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.